Ülikooli tulles teame enamasti, mida õppima asume, kuid harvem seda, milliseks kujuneb meie elu väljaspool auditooriumi. Just seal võivad aga oodata inimesed, kogemused ja väljakutsed, mis annavad kogu ülikooliajale uue tähenduse. Kolm tudengiaktivisti räägivad, kuidas see algas ja mida on neile andnud. Kuhu tegutsemine kedagi välja viib, teab vaid tuul.
TalTechi üliõpilaskonna juhatuse liikmetena oleme jõudnud tudengiaktivismini erinevaid teid pidi, kuid meid ühendab kogemus, et esimene samm tudengielus võib viia palju kaugemale, kui esialgu arvata oskaks.
Tudengiaktivism algab sageli üsna lihtsalt: lähed kursusekaaslasega üritusele kaasa, aitad midagi korraldada või otsustad oma mõtteid välja öelda. Selleks ei pea olema varasemat juhtimiskogemust ega kindlat plaani kunagi mõne organisatsiooni etteotsa jõuda. Piisab uudishimust ja soovist proovida.
Erinevalt gümnaasiumist ei teki ülikoolis sõpruskond alati iseenesest. Tudengiorganisatsioonid annavad võimaluse leida inimesi, kellega jagada huvisid ja ambitsioone ning kellega koos midagi korda saata. Ühise eesmärgi nimel tegutsedes tekib ka tugevam side ülikooliga: sellest saab koht, mille arengusse tahad ise panustada.
Rain Samarüütel: kursakaaslastega üritusele, sealt juhatuse esimeheks
Kui ma TalTechi õppima tulin, polnud mul õrna aimugi, mis on tudengiaktivism või kui mitmekesine tudengielu siin on. Kursakaaslastega majandusteaduskonna üliõpilaskogu (MTÜK) üritustele sattudes leidsin aga seltskonna, kellega jagasin mõtteviisi ja soovi midagi ära teha.
Pärast liikmena tegutsemist otsustasin kandideerida MTÜK-i esimeheks. Mulle on alati meeldinud väljakutsed ning võimalus midagi üles ehitada. Järgnenud aeg õpetas juhtimise, inimeste ja vastutuse kohta vähemalt sama palju kui auditooriumis kuuldu.
Edasine plaan tundus selge: lõpetada MTÜK-i esimehe ametiaeg ning keskenduda tööle ja õpingutele. Siis aga vabanes üliõpilaskonna juhatuse esimehe koht. Kandideerisin ja osutusin valituks.
Minu jaoks näitab see teekond, et tudengielus osalemiseks ei pea algusest peale teadma, kuhu tahad välja jõuda. Üks kogemus avab alati ukse järgmisele.
Renee Maripuu: Mündiviskest üliõpilaskonna juhatusse
Minu tee ülikooli algas mündiviskest. Esmalt unistasin arhitektuurist, kuid lõpuks otsustas kull või kiri, kas lähen Tartu Ülikooli füsioteraapiat või TalTechi elektroenergeetikat ja mehhatroonikat õppima. Vist on ilmne, mida mündivise otsustas – ja seda pole ma kordagi kahetsenud.
Saaremaa noorhärrana ei teadnud ma mandri elust ega siinsetest inimestest kuigi palju, ent peagi sattusin inseneriteaduskonna üliõpilaskogu (INSÜK) ja edasi tudengielu keerisesse. Olen korraldanud üritusi, juhtinud projekte, õppinud, töötanud ning nüüd vean juba tervet TalTechi tudengielu.
Need neli aastat on toonud mulle hindamatuid kogemusi, sõbrad kogu eluks ja isegi elu armastuse. Üks juhuslik mündivise avas mulle maailma, millest ei osanud unistadagi.
Karoliine Orav: Julgus võimalusest kinni haarata
Ülikooli tulles oli kõik minu jaoks uus ning Tallinnasse kolimine suur muutus. Esialgu keskendusin uue eluetapiga kohanemisele. Tudengiorganisatsioonid tundusid põnevad, kuid alguses arvasin, et õpingute kõrvalt ei jätku mul selleks piisavalt aega.
Esimese aasta kevadel, kui olin uue keskkonnaga juba harjunud, märkasin üliõpilasesinduse värbamiskuulutust ja otsustasin proovida. Minust sai esinduskogu koordinaator.
Kui märtsis kuulutati välja haridusjuhi valimised, ei olnud ma kindel, kas olen selleks valmis, kuid soov midagi päriselt ära teha oli ajaga veel tugevamaks muutunud. Otsustasin taas proovida ja osutusin valituks üliõpilaskonna juhatusse.
Olen õppinud, et julgus ei tähenda hirmu puudumist, vaid otsust sellest hoolimata ja tegutseda. Täna saan seista tudengite eest ning panustada päriselt ülikooli arengusse.
Lisaks kõrghariduse omandamisele olen selle aja jooksul inimesena meeletult arenenud: tagasihoidlikust tüdrukust on saanud julge ja enesekindel naine.
Leia enda viis kaasa lüüa
Tudengielus pole üht õiget rada. Mõnele sobib ürituste korraldamine või oma teaduskonna üliõpilaskogus tegutsemine, teisele erialane projekt, kultuur või sport. Panustada saab nii meeskonda juhtides kui ka kujundades, pildistades, koostööpartnereid otsides või sündmuse päeval abiks olles.
Tudengiaktivism tähendab ka võimalust kaasa rääkida õpikeskkonna kujundamisel. Tudengid kogevad iga päev, mis toimib õppetöös hästi ja kus on arenguruumi.
Osalemine ei tähenda, et peaksid kohe võtma suure vastutuse või täitma kogu vaba aja kohustustega. Alustada võib ühest üritusest, väikesest ülesandest või vestlusest.
Meie teekonnad on erinevad, kuid ükski neist poleks alanud ilma esimese sammuta. Kui mõni ettevõtmine sind huvitab, mine kohale ja proovi. Sa ei pea veel teadma, kuhu see välja viib.
Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu.