Sissejuhatuseks rääkis ettevõtluse suundumustest maakonnas valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga. Ta tõi välja, et põlevkivitööstus jääb toimima ka aastaks 2030, aga siis tehakse põlevkivist vaid õli või bensiini, mitte enam elektrit. Samaks ajaks käivitub renoveerimistööstus, kus taaskasutatakse vanu ehituselemente. Kindlasti areneb Ida-Virumaal ka metallide töötlemise väärtusahel (Silmet, Nomaterials, rajatav magnetitehas). Lüganuse vallas on olemas suur potentsiaal kaitsetööstuse eri harude edendamiseks ning kogu maakonnas taastuvenergia lahenduste loomiseks. Jäävad ja arenevad puhkemajandus ning turism. „Lisaks võimekatele inseneridele tuleb kasvatada ettevõtlikke inimesi, kes suudaksid olla tööandjateks iseendale,“ märkis Purga.

Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola ütles, et Enefit Power koos tütarettevõtetega soovib liikuda tuleviku keemiatööstuse suunas. Täna ollakse maakonna üks suuremaid tööandjaid, pakkudes rakendust ligi 2500 inimesele. Tulevikus soovitakse muuhulgas käivitada vesinikul baseeruv elektritootmine, mis omakorda nõuab uusi võimekaid spetsialiste. „Vajame insenere kõikides valdkondades – ja võimalikult kiiresti! Panustame mikrokraadidesse ja tegeleme juba gümnaasiumide lõpuklassidest võimekate inimeste inseneeriasse suunamisega,“ rõhutas Vainola.

VKG automaatika ja IT valdkonna juht Bert Lõuke tõi esile, et tööstusettevõttena on neil enamik töötajaid inseneeriaga seotud. Ettevõttes toimub ulatuslik digitaliseerimine, seega vajatakse palju ka andmetöötlusega tegelejaid ja IT spetsialiste. „Otsused tehakse gümnaasiumiastmes – juba siis tuleb noortele pakkuda olulist infot, et nad saaksid teha tähtsaid otsuseid,“ selgitas Lõuke.

Jeld-Wen Eesti tehase juht Erkki Ehand rääkis isiklikust kogemusest, et just inimesed tekitavad tulemuse. „Inimesed, kes oskavad probleeme lahendada, on reeglina insenerid. Täna on ka juhid enamasti oma valdkonna spetsialistid. Seega, insenerist on võimalik kasvada juhiks!“ osundas Lõuke.

Hanza Mechanics Narva operatsioonide juht Juhan Terasmaa rääkis samuti, kui põnevaid projekte on võimalik inseneridel globaalselt teha. „Meie tehased Eestis võiksid täita kaks korda rohkem tellimusi, kui jätkuks vaid insenere,“ tõi ta näite.

Mare Roosileht, märkis, et töötute hulgas Virumaa kolledži vilistlasi pole, küll aga on paljudest vilistlastest saanud tippspetsialistid ning osad on tõusnud ka tippjuhtideks. Ta rääkis lähemalt ka uutest erialadest TalTechi Virumaa kolledžis: jätkusuutlik tööstus, jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus, jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad ning rohelised energiatehnoloogiad. „Meie õppetöös on väga palju praktikat ning kohe pärast lõpetamist leiavad noored tööd ettevõtetes,“ märkis Roosileht.

Järgnenud aruteludes toodi välja, et inseneeriat tuleb hakata erinevatesse õppekavadesse lõimima juba algklassidest alates. Reaal- ja loodusainete õppe kvaliteeti tuleb põhikoolides tõsta. Matemaatika-, füüsika- ja keemiatunnid tuleb muuta põnevamaks. Jätkata tuleb õpilaste töövarjutamisega tööstusettevõtetes. Väärtustada tuleb hingega oma tööd tegevaid aineõpetajaid. Oluline on kaasata inseneeria tutvustamisse ka lapsevanemaid. Rohkem tuleb videode vahendusel tutvustada ettevõtete töö sisu. Jätkata tuleb ettevõtetes karjääripäevade korraldamist ning gümnaasiumide lõpuklassidele tuleks disainida inseneeria valikaine.

Koostööseminari lõpetas ekskursioon Virumaa kolledži õppeklassidesse ning laboritesse.