Doktoritöö teemad ulatusid seekord Eesti rändepoliitika kujundamisest ja korterite renoveerimistoetuste analüüsist kuni ringmajanduse digitaliseerimise ja elektrivõrkude koroonakadude prognoosimiseni masinõppe rakenduste abi. 

6. mail kaitses loodusteaduskonna Christian Dioguardi oma doktoritööd teemal „Inflatsioon F(R) Palatini gravitatsioonis ja laiemalt“, mis käsitleb inflatsiooni ja tumeenergiat Palatini gravitatsiooni raames. Eelkõige keskendutakse kindlale klassile laiendatud gravitatsioonimudelitele, F(R) teooriatele, samuti kasutatakse varajase universumi paisumise kirjeldamiseks inflatsiooni fenomenoloogiat ning hilise universumi kiireneva paisumise puhul kvintessentsi.

8. mail kaitses majandusteaduskonna doktorant Lauri Lihtmaa oma doktoritööd „Korterelamute renoveerimistoetuste regionaalsete mustrite analüüs“, mille eesmärk on selgitada, kuidas sihtimata valitsuse sekkumised mõjutavad ruumilist ebavõrdsust ja sotsiaalset polariseerumist.

12. mail kaitsti TalTechis kaks doktoritööd. 

Inseneriteaduskonna doktorant Pradeep Kumar Gupta seadis oma doktoritöös „Masinõppe meetoditel põhinev elektrivõrgu koroonakadude prognoosimine“ eesmärgiks analüüsida elektrivõrgu koroonanähtust koos sellega kaasnevate kadudega ja näidata koroonakadude sõltuvust erinevatest ilmastikuparameetritest. Samuti töötati välja raamistik koroonakadude prognoosimiseks, arvestades sünkroniseeritud faasimõõtmiste ja vastavate ilmastikuparameetrite andmete rakendatavust.

Loodusteaduskonna nooremteaduri Hamed Karimi töö „Fluorestsentsipõhiste difusioonimõõtmiste arvutuslike ja statistiliste meetodite väljatöötamine“ eesmärk on pakkuda välja arvutuslikke ja statistilisi meetodeid (sh uudne meetod FITSA) fluorestsentsipõhiste difusiooniprotsesside täpsemaks mõõtmiseks ja analüüsimiseks. Nimelt mängib molekulaarne difusioon raku füsioloogias fundamentaalset rolli, kuid difusiooni konstandi täpne mõõtmine elusrakkudes on endiselt keeruline, seda nii olemasolevate analüüsimeetodite piirangute kui ka pikaajalisest laserkiirgusest tuleneva fototoksilisuse tõttu. Autor käsitleb neid väljakutseid kahe arvutusliku lähenemise arendamise kaudu fluorestsentsil põhinevate difusioonimõõtmiste jaoks.

13. mail kaitses oma doktoritööd „Füüsikaliste suuruste rekonstrueerimine hõredatest mõõtmistest: eksperimentaalne valideerimine ja anduripõhine inferents hüdraulilistes keskkondades“ IT-teaduskonna doktorant Wolf Iring Kösters. Uurimistöös keskendub ta sellele, kuidas füüsikaliselt põhjendatud rekonstrueerimismeetodid võimaldavad taastada mõõtmata suurusi puudulike või mürarikaste andmete põhjal, võimaldades samas lihtsamaid katseid ilma tõlgendatavust kaotamata. 

14. mail kaitses majandusteaduskonnas doktoritööd „Digitaliseerimine ringmajanduse toetamiseks: plokiahel, teenusedisain ja digitaalsete protsesside keskkonnahoidlikumaks muutmine“ Vera Gerasimova. Autor keskendub oma uurimistöös sellele, kuidas plokiaheltehnoloogia, nutilepingud, mittevahetatavad tokenid (NFT-d) ja teenusedisain saavad toetada ringmajanduslike ärimudelite arendamist, pöörates erilist tähelepanu kasutajakesksele disainile. 

27. mail kaitsti taas kaks doktoritööd. 

Majandusteaduskonna R. Nurkse instituudi doktorandi Mariliis Trei-Mäe töö „Rände valitsemine kontekstis: varjupaigapoliitika kujundamine ja elluviimine Eestis“ keskendub Eesti varjupaigapoliitika kujundamisele, analüüsides seoseid konteksti ja varjupaigapoliitika vahel kahes seni vähem tähelepanu saanud vaates – postkommunistliku ja väikeriigi konteksti perspektiivist. 

Inseneriteaduskonna doktorandi Seyed Shahabaldin Seyed Salehi uurimistöö kannab pealkirja „Uus meetod hoonete energiasimulatsiooni ja jahutuse dimensioneerimise kliimaandmete määramiseks“. Autor tõdeb, et kiired kliimamuutused nõuavad ka hoonete projekteerimisel hoopis rohkem ilmaandmeid ja kaasaegset tehnoloogiat, kuna traditsioonilistest meetoditest tänapäeval enam ei piisa.  Praegused projekteerimispraktikad tuginevad suuresti aga ajalooliste meteoroloogiliste andmete aegunud töötlemisele. Tema väitekiri põhineb viiel publikatsioonil ning selle peamine eesmärk on välja töötada ja valideerida uusi meetodeid tüüpiliste meteoroloogiliste aastate (TMY) genereerimiseks ning projekteerimispäevade ilmaandmete hindamiseks, et suurendada simulatsiooni tulemuste kvaliteeti. 

Kõigi TalTechis kaitstud doktoritöödega saab tutvuda TalTechi digikogus.