Kümnest tööst viis kaitsti inseneriteaduskonnas, kolm loodusteaduskonnas ning kaks majandusteaduskonnas.

2. septembril kaitses oma doktoritööd Aleksi Oskar Johannes Kajander majandusteaduskonnast. Tema töö „Targa linna andmete kui ühisomandi haldamine ja ELi õigusraamistik – vältimatu konflikt?“ esitab küsimuse, mil määral on ELi õigusraamistik kooskõlas mitteisikuandmete ühisomandina haldamisega. Uuringu tulemustest selgus, et kui kohaliku kogukonna moodustatud ühisomand haldab mitteisikuandmeid, annab see võimaluse andmete jagamise üle kontroll tagasi võtta, jäädes väljapoole avatud andmete direktiivi reguleerimisala. 

5. septembril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Rolando Antonio Gilbert Zequera tööd teemal „Tehisintellektil põhinev ennustav andmeanalüüs akupõhiste energiasalvestussüsteemide jaoks elektrisõidukites“, mis tutvustab murrangulist metoodikat AESS-i üldise jõudluse optimeerimiseks, integreerides erinevaid valdkondi, nagu elektrotehnika, mehhatroonika, informaatika, tarkvaraarendus, energiatehnika ja andmeinseneeria. Metoodika tuumaks on arenenumate akumudelite esitlemine, nende vastavusse viimine täpsete nõuetega ning tipptasemel tehnoloogiliste tööriistade rakendamine keerukas programmeerimiskeskkonnas. 

9. septembril kaitses Jelena Jurjeva inseneriteaduskonnast oma doktoritööd „Analüütilise disainiruumi kontseptsiooni rakendamine saasteainete pinnases määramise meetodi väljatöötamisel“. Selle kontseptsiooni puhul on tegemist tervikliku meetodite arendamise lähenemisviisiga, mis hõlmab kogu analüütilist protseduuri alates riskihindamisest kuni meetodi elutsükli juhtimiseni.  

10. septembril kaitses loodusteaduskonna doktorant Anna Kattel tööd teemal „Uue põlvkonna probiootiliste koosluste koostise kontroll ja metaboolne iseloomustus“.

11. septembril kaitses Jallouli Necib inseneriteaduskonnast oma doktoritööd „Haruldaste muldmetallide vaba tsinksilikaadi kui uue süva-UV kiirguri arendus: sünteesistrateegiad ja luminestsents omadused“. Autor selgitab, et oma töös uurib ta lisandivaba tsinksilikaati (Zn2SiO4) kui potentsiaalselt uudset alternatiivi süva-UV kiirguse tekitamiseks, mis teeb sellest esimese põhjaliku uuringu selle materjali omakiirguslike luminestsentsomaduste ja seoste kohta sünteesimeetodi ning struktuuri vahel.  

12. septembril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Vu Bao Chau Nguyen tööd teemal „Molekulaarselt jäljendatud polümeeriga modifitseeritud elektroodid esilekerkivate veesaasteainete elektrokeemiliseks tuvastamiseks“.

29. septembril kaitsti TalTechis kolm doktoritööd. Inseneriteaduskonda esindav Reio Praats uuris liitiumioonakude jäätmete väärindamist ressursitõhusateks katalüsaatormaterjalideks tsink-õhk akude tarvis, loodusteaduskonna värske doktori Mikolaj Zbigniew Jankowskidoktoritöö „Läänemere idaranniku rannasetete lainepõhine transport“ käsitles põhjalikult siinsete rannikute eripära, millest ilmus äsja pikem artikkel tema juhendaja, professor Tarmo Soomere sulest teadusportaalis Novaator.    Kolmas doktoritöö kaitsja sel päeval oli Talshyn Tokyzhanova majandusteaduskonnast uurimistööga „Teadmiste peitmine organisatsioonides: integreeriv raamistik peitja ja otsija perspektiivide ühendamiseks“. Autor tõdeb, et kuigi olemasolevad uuringud on keskendunud peamiselt varjajate motivatsioonile ja käitumisele, jõuab tema uurimistöö tõdemuseni, et teadmiste varjamine on sotsiaalselt läbiräägitud protsess, mida kujundavad nii varjajad kui ka otsijad. 

30. septembril kaitses loodusteaduskonna doktorant Ehsan Zarmehri uurimistööd „Katalüsaatormaterjalide arendamine hapniku redutseerumise tarvis: dopeerimispõhine lähenemine“, mille puhul hinnati erinevate katalüsaatorite mõju hapniku redutseerumisele leeliselistes, neutraalsetes ja happelistes keskkondades. 

Augustis kaitstud doktoritöödega saab tutvuda siin.