Kübard nendib, et ka vabal ajal ei kao enam tema turunduslik lähenemine kuhugi: “Telekat vaadates ei keri ma kunagi reklaamipause edasi, vaid kuulan neid tähelepanelikult, analüüsides, kas ja kuidas need töötavad, mis sõnumit need mulle edasi annavad, samal ajal kogudes inspiratsiooni.” Lisaks avastas ta magistriõpingute ajal enda jaoks jooksmise, mis tema sõnul on kõige ajaefektiivsem liikumisviis, et pärast pikki päevi aju uuesti tööle saada.

Kübardi magistritöö kannab pealkirja “Vanusesurve Eesti turundajatele ja nende karjääriotsused", mille teemani jõudis ta ülikooli magistriõpingute esimesel semestril kui tal oli suur soov areneda turundusspetsialisti kohalt turundusjuhiks. Samuti aitas tema lõputöö fookust kujundada tema juhendaja ja selleteemalised artiklid. “Tahtsin teada, kas hariduse omandamine aitab tõesti turundusjuhtidel oma töös edukamaks saada või piisab järsku ainult kogemusest. Kui aga magistritöö kirjutamiseks läks ja teemaarendamiseni jõudsin, siis jõudsin ka arusaamisele, et turundusjuhtide edukust mõjutavad väga paljud tegurid ning see ei pruugi olla hea uurimisteema. Seetõttu otsustasin uurida, kuidas mõjutab vanus turundusjuhtide karjääri ja nende igapäevatööd.”

Vanusesurve turundusvaldkonnas

Tänapäeval on vanusesurve eriti aktuaalne teema, sest Eesti rahvastik vananeb ja majanduse tasakaalus hoidmiseks on oluline kõigi tööealiste kodanike kaasamine. Turunduse valdkonnas võib vanusesurve ilmneda varem kui teistes valdkondades, sest see nõuab pidevat uuendustega kaasas käimist. Vanematele inimestele omistatakse tihti kõige rohkem stereotüüpe, näiteks et nad pole tööle pühendunud, ei suuda muutustega kohaneda, hoiavad omaette, neil on rohkem terviseprobleeme, nad ei suuda hoida töö- ja eraelu tasakaalu ning nad pole huvitatud koolitustest ega karjääri arendamisest. Kõik need stereotüübid on tegelikult ekslikud ja vajavad ümberlükkamist.

Eesti olukorra kaardistamiseks intervjueerisin 7 Eestis tegutsevat turundusjuhti ja tegin järeldusi nende kogemuslugude põhjal. Kõik turundusjuhid olid vähemalt 20-aastase valdkonna kogemusega ja said rääkida just sellest, kuidas suhtumine neisse on vananedes muutunud ja kuidas nad näevad kõrvalt vaadates teisi üksteist kohtlemas. Intervjuude analüüsimiseks kasutasin suunatud sisuanalüüsi ja interpretivismi, et mõtestada intervjueeritavate kogemusi ning mõista, kuidas vanuseline surve mõjutab nende karjäärivalikuid ja töökeskkonda.

Minu uurimistöö tulemused näitasid, et kuigi paljud intervjueeritud turundusjuhtidest ei tunnistanud otseselt vanusesurve olemasolu, ilmnes nende kogemustest siiski märke vanuselisest diskrimineerimisest. Leidsin, et tugeva identiteediga turundajad pidasid vanusesurvet pigem naljaks või süütuks kommentaariks ega lasknud sellel end mõjutada, samas kui nõrgema identiteediga inimesed võivad end sarnastes olukordades halvasti tunda, mis mõjutab negatiivselt nende vaimset tervist ja karjääri. Pikaajaliselt vanusesurve all töötamine võib mõjuda inimesele väga negatiivselt, langetades nende töörahulolu, produktiivsust ja enesehinnangut. Seetõttu võetakse vähem vastu karjääriga seotud väljakutseid ja võimalusi, mis omakorda toob kaasa oma potentsiaali mittetäieliku realiseerimise ning lõpuks jõuab mõju ka ühiskondlikule tasandile, kahjustades tööealise ühiskonna efektiivsust.

Huvitavaks asjaoluks leidsin, et kõige tugevamat vanusesurvet tunneb turunduse osaks olev reklaamivaldkond. Teiste riikide näitel jääb reklaamiagentuuride töötajate keskmine vanus olenevalt riigist vahemikku 25–34 aastat, mis näitab, et vanematel inimestel võib eelarvamuste tõttu olla selles valdkonnas raske jalga ukse vahele saada.

Ettepanekud ja soovitused

Magistritöös tegin mitmeid ettepanekuid vanuselise diskrimineerimise vähendamiseks turundusvaldkonnas, millest kõige olulisemaks pean teadlikkuse tõstmist – probleemist tuleb rohkem rääkida, et muuta hoiakuid. Samuti konkreetsed juhised ja reeglid ettevõtetes – töökohad peaksid kehtestama konkreetsed juhised ja reeglid vanuselise diskrimineerimise vältimiseks. Lisaks ka juhtide koolitamine – juhtidele tuleks pakkuda koolitusi, et nad oskaksid märgata ja vältida vanuselist diskrimineerimist oma meeskondades.

Soovitan oma tööd lugeda kõigil, kes töötavad turundusvaldkonnas. Kui oled noor ja tunned, et vanuseline diskrimineerimine sind veel ei puuduta, on oluline end teemaga kurssi viia ja õppida märkama olukordi, kus keegi teine või sa ise kedagi vanuse tõttu eelarvamuse põhjal teisiti kohtled. Tihti võib see juhtuda kogemata ja endale märkamatult, sest eelarvamused on alateadlikud. Kui oled vanem ja kuulud gruppi, keda võidakse diskrimineerida, soovitan tööd samuti lugeda, sest oma töös selgitan, kuidas stereotüübid ei pea paika ja kõik sõltub tegelikult inimesest endast. Lisaks pakun näpunäiteid ettevõtetele, kes soovivad parandada oma töökultuuri ja luua kaasavamat ning võrdseid võimalusi pakkuvat töökeskkonda.