Ehitus ei olnud Sinu esimene erialavalik. Kuidas Sa sellesse valdkonda jõudsid?  

Ehituse bakalaureuseõppe lõpetasin 2019. aastal ja see oli mulle juba teine bakalaureusekraad. Esimese kõrghariduse omandasin ärijuhtimises. Minu jaoks oli ehituseni jõudmine väga loomulik asjade käik. See ei olnud nii, et oleksin juba algusest peale teadnud, et minu eesmärk on kindlasti ehitusvaldkonnas töötada. Elu viis mind samm-sammult selleni ning kui ehitust õppima asusin, hakkas valdkond järjest rohkem huvitama. Nüüdseks olen Riigi Kinnisvaras olnud juba kaheksa aastat. Ehitus meeldib mulle muu hulgas sellepärast, et siin ei saa väga lihtsalt öelda, et midagi pole võimalik. Muidugi on piirangud olemas, aga need piirid on sageli väga õhukesed. Kui näiteks seina ei saa niisama eemaldada, võib leida teise konstruktiivse lahenduse. Koos eri spetsialistidega on võimalik väga palju luua.  

Kui peaksid tudengile selgitama, mida kinnisvaraarenduse projektijuht teeb, siis mida Sa ütleksid?  

Projektijuhi töös on väga palju suhtlemist. Tuleb mõista kliendi vajadusi, koostada dokumente ja hankeid, kasutada oma ehitusalaseid teadmisi ning teha koostööd väga erinevate inimestega. Tehnilistest teadmistest üksi ei piisa. Sa pead oskama oma otsuseid põhjendada, inimestega suhelda ja koostööd teha. Samas ei saa olla lihtsalt hea suhtleja ja tehnilisest poolest mitte midagi teada. Minu arvates on hea projektijuhi jaoks just nende kahe poole – tehniliste teadmiste ja suhtlemisoskuse – kombinatsioon väga oluline.  

Milline näeb välja ühe projekti teekond?  

Kõigepealt tuleb aru saada kliendi vajadusest. Mõnikord peab aitama kliendil ka mõtestada midagi, mida ta ise veel täpselt sõnastada ei oska. Seejärel hakkame otsima lahendusi ja hindama, mida üks või teine variant maksma võiks minna. Projektijuht tuleb seega mängu juba üsna varakult, sisuliselt kliendi ideest alates. Edasi tulevad hanked, projekteerimine ja ehitamine. Ehituse ajal tuleb töödel silma peal hoida, kui suurematel objektidel on abiks omanikujärelevalve, kellega tihedat koostööd teeme, siis  väiksemate objektide puhul teeme seda tavaliselt ise. Valmimisega ei pruugi töö veel lõppeda. Projekt on minu jaoks päriselt lõppenud siis, kui ka garantiiaeg läbi saab.  

See tähendab, et ühe hoonega võid olla seotud päris mitu aastat?  

Jah. Näiteks Kiviõli ühishoone oli minu esimene suurem arendus ning selle projektiga olen olnud seotud kokku umbes kuus aastat. Kõigepealt projekteerid aasta, siis võib ehitus kestab poolteist aastat ja sellele järgneb veel garantiiaeg. Sellel perioodil tuleb ikka ette töid, mis vajavad parandamist või lõpetamist, ning projektijuht hoiab ka sellel silma peal. Seega on ühe projekti elukaar projektijuhi jaoks palju pikem kui ainult ehitusperiood. Uue projekti algus on alati korraga põnev ja millega kaasneb natuke ärev tunne. Sa ei tea veel täpselt, milline hoone lõpuks tuleb, kui suureks kujuneb töömaht või kas kõik läheb nii, nagu oled kavandanud.  

Millises etapis tunned kõige enam, et just sellepärast Sa seda tööd teed?  

Lõpus. Siis, kui kõik on valmis ja inimesed, kes hoonet kasutama hakkavad, on tulemusega rahul. Mulle meeldivad eriti projektid, mille puhul on lõpptulemust ka visuaalselt tore vaadata. Kiviõli ühishoone oli näiteks täiesti uus hoone. Selle puhul oli soov, et sellest kujuneks linnas omamoodi maamärk. Kui ma nüüd Kiviõlisse sõidan, vaatan ikka, et näe, siin ta on – minu juhitud projekt. See on ehituse juures tore, sest saad hiljem valmis hoonet vaadata ja tead, et oled olnud selle loomise juures.  

Mis teeb Riigi Kinnisvaras projektijuhi töö Sinu jaoks jätkuvalt huvitavaks?  

Eelkõige objektide mitmekesisus. Ühel päeval tegeled suurköögiga, järgmisel tanklaga ja kolmandal tulekahjusignalisatsiooniga. Siin igav ei hakka. Mulle meeldib ka see, et puutud kokku väga paljude ehituse osadega ja saad väga laia kogemuse. Sa ei tegele kogu aeg ainult ühe väga kitsa teemaga, vaid õpid erinevate projektide kaudu natuke kõigest. Samuti tunnen, et uusi ideid võetakse siin hästi vastu. Alati ei saa kõike muidugi ellu viia, aga oma mõtteid saab välja pakkuda ja lahendusi esitleda. See on üks põhjus, miks olen siin nii kaua olnud.  

Ütlesid, et tehniliste teadmiste kõrval on väga oluline suhtlemisoskus. Kas see tuli Sulle tudengina üllatusena?  

Jah. Seda oleksin võib-olla tahtnud juba tudengina rohkem teada. Hoonete ehitust õppides on väga tugev rõhk tehnilistel teadmistel. Mina õppisin inseneriala ja suhtlemise osa oli seal palju vähem. Magistriõppes olen näinud juba ka ehituse psühholoogiaga seotud valikainet ning minu arvates võiks selliseid teemasid õppes rohkem olla. Projektijuhina suhtled ühelt poolt kliendiga, kes võib olla väga nõudlik, ja teiselt poolt ehitajaga, kellel on omad soovid – näiteks lahendus ümber teha või rohkem aega saada. Projektijuht peab oskama nende osapoolte vahel tasakaalu leida.  

Kas ka mõni õpingute ajal tüütu või väga keerulisena tundunud ülesanne on hiljem osutunud kasulikuks?  

Konstruktsioonidega seotud ained olid minu jaoks päris rasked. Mäletan ka seda, kuidas pidime näiteks silla konstruktsioone käsitsi paberile joonistama ja õiged vardad paika panema. Tudengina võid mõelda, miks on vaja seda kõike pliiatsiga joonistada, kui programmid on olemas. Tagantjärele saan aga aru, et just käsitsi tegemine aitas asju kinnistada. Kui läks valesti, kustutasid ära ja joonistasid uuesti. Nii jäi paremini meelde, kus miski peab paiknema ja miks. Sama kehtib arvutamise kohta. Kui oled ise tuulekoormusi või muid asju läbi arvutanud, mõistad hiljem programmi kasutades paremini, kust tulemus tuleb ja miks lahendus just selline on. 

Milliseid teemasid tasuks Sinu arvates tänastel tudengitel ehitusvaldkonnas rohkem uurida?  

Mind huvitab materjalide taaskasutamine. Ehituses võiks palju rohkem uurida, milliseid olemasolevaid materjale on võimalik uuesti kasutada ja kuidas seda praktiliselt teha. See on valdkond, kus alles otsitakse lahendusi ja kus tegijatel ei ole alati veel vastuseid olemas. Näiteks, mida saab vanast hoonest eemaldada ja uues kohas uuesti kasutada ning milliste materjalidega see töötab ja millistega mitte. Ka energialahendused ning looduslike ja taaskasutatud materjalide kasutamine annavad arhitektuurile ja ehitusele uusi võimalusi. Minu jaoks ei ole see tüütu lisakohustus. Vastupidi – see võib muuta lahendused huvitavamaks ja anda neile oma näo. Tuleb lihtsalt olla leidlik.  

Mida soovitaksid tudengile, kes tahab ehitus- või kinnisvaravaldkonnas silma paista?  

Pealehakkamist ja julgust. Ei tasu karta oma arvamust välja öelda. Noorel spetsialistil ei ole alguses veel palju kogemust ja selle tõttu võib tekkida tunne, et parem on oma mõte ütlemata jätta. Mina soovitaksin seda mitte karta. Tehnilisi teadmisi on loomulikult vaja, aga oluline on ka oskus suhelda, koostööd teha ja oma seisukohti põhjendada. Kui ma ise ehitusvaldkonda tulin, oli naisi seal ka märksa vähem. Minu bakalaureusekursusel oli meid kolm, praegu näen TalTechis õppides juba palju rohkem naisi. Alguses tundsin küll, et pidin ennast rohkem tõestama. Aastate jooksul on kogemus ja koostööpartnerite usaldus seda muutnud – kui inimesed juba teavad, kuidas sa töötad ja mida sa oskad, ei pea enam iga kord otsast alustama.  

Miks võiks tudeng kandideerida „Tuleviku Tippude“ stipendiumile? 
See on võimalus oma ideed näidata. Stipendiumikonkursi raames jõuavad tudengite mõtted ka nende professionaalideni, kes valdkonnas iga päev töötavad. Kui sul on hea idee, siis tasub sellest märku anda. Ei maksa mõelda, et äkki pole veel õige aeg või mul pole piisavalt kogemust. Kui sul on teema, mida tahad uurida ja edasi arendada, siis miks mitte seda võimalust kasutada.
Riigi Kinnisvara stipendiumile „Tuleviku tipud“ saavad kandideerida kuni 19. oktoobrini 2026 kõigi õppeastemete tudengid, kes soovivad oma uurimistööga panustada ehitus- ja kinnisvaravaldkonna arengusse. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb ühendust võtta oma ülikooliga ning esitada statuudis nõutud dokumendid: 

• kuni 1200-sõnaline motivatsioonikiri;
• hinnete või õppekava täidetuse tõend;
• elulookirjeldus (CV); 
• nõusolek isikuandmete töötlemiseks ning kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. 

Konkursi tulemused avaldatakse hiljemalt 25. novembril 2026.