31. jaanuaril toimus TalTech Virumaa kolledžis koolide ja ettevõtete koostööseminar, millel arutleti tuleviku tööjõuvajadusi maakonnas.
Sõna võtab valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga
Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht rõhutas tervitussõnavõtus kohtumise erakordsust, kuna esmakordselt saavad maakonnas ühisel ümarlaual kokku gümnaasiumide juhid, õpilased, TalTech Virumaa kolledži ja maakonna suurimate tööandjate esindajad. Kohtumise eesmärk oli mõista, miks inseneriaerialad ei ole noorte seas populaarsed ning jagada vastastikuseid ootuseid selleks, et tagada inseneride järelkasv Ida-Virumaal.
Sissejuhatuseks rääkis ettevõtluse suundumustest maakonnas valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga. Ta tõi välja, et põlevkivitööstus jääb toimima ka aastaks 2030. Aga siis tehakse põlevkivist vaid õli või bensiini, mitte enam elektrit. Samaks ajaks käivitub renoveerimistööstus, milles vanu ehituselemente taaskasutatakse. Kindlasti areneb Ida-Virumaal ka metallide töötlemise väärtusahel (Silmet, Nomaterials, rajatav magnetitehas). Lüganuse vallas on olemas suur potentsiaal kaitsetööstuse erinevate harude edendamiseks ning kogu maakonnas taastuvenergia lahenduste loomiseks.
“Lisaks võimekatele inseneridele tuleb kasvatada ettevõtlikke inimesi, kes suudaksid olla tööandjateks iseendale,” märkis Purga. Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola ütles, et Enefit Power koos tütarettevõtetega soovib liikuda tuleviku keemiatööstuse suunas. Täna ollakse maakonna üks suuremaid tööandjaid, pakkudes rakendust ligi 2500 inimesele. Tulevikus soovitaks muuhulgas käivitada vesinikul baseeruv elektritootmine, mis omakorda nõuab uusi võimekaid spetsialiste.
Sõna võtab Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola
“Vajame insenere kõikides valdkondades – ja võimalikult kiiresti! Panustame mikrokaadidesse ja tegeleme juba gümnaasiumide lõpuklassidest võimekate inimeste inseneeriasse suunamisega,” rõhutas Vainola.
VKG automaatika ja IT valdkonna juht Bert Lõuke tõi esile, et tööstusettevõttena on neil enamik töötajaid inseneeriaga seotud. Ettevõttes toimub ulatuslik digitaliseerimine, seega vajatakse palju ka andmetöötlusega tegelejaid ja IT spetsialiste.
„Otsused tehakse juba gümnaasiumiastmes – juba siis tuleb noortele pakkuda rohkelt infot, et nad saaksid teha olulisi otsuseid,“ selgitas Lõuke.
Jeld-Wen Eesti tehase juhatuse liige Erkki Ehandi motivatsioonikõne keskendus isiklikule kogemusele, toonitades, et just inimesed tekitavad tulemuse.
“Inimesed, kes oskavad probleeme lahendada, on reeglina insenerid. Täna on ka juhid enamasti oma valdkonna spetsialistid. Seega insenerist on võimalik kasvada juhiks!” osundas Ehand.
Hanza Mechanics Narva operatsioonide juht Juhan Terasmaa rääkis samuti, kui põnevaid projekte on võimalik inseneridel globaalselt teha.
“Meie tehased Eestis võiksid täita kaks korda rohkem tellimusi, kui jätkuks vaid insenere,” tõi ta näite.
Mare Roosileht rääkis lähemalt ka uutest erialadest TalTech Virumaa kolledžis – jätkusuutlik tööstus, jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus, jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad ning rohelised energiatehnoloogiad.
„Meie õppetöös on väga palju praktikat ning kohe pärast lõpetamist leiavad noored tööd ettevõtetes,“ märkis Roosileht. Ta kinnitas, et paljudest Virumaa kolledži vilistlastest on saanud tippspetsialistid ning mõned on tõusnud ka tippjuhtideks.
Järgnenud ümarlaual toodi välja, et inseneeriat tuleb hakata juba algklassidest alates lõimima erinevatesse õppekavadesse. Põhikoolides tuleb tõsta reaal- ja loodusainete õppe kvaliteeti. Väärtustada tuleb hingega oma tööd tegevaid aineõpetajaid. Jätkata tuleb õpilaste töövarjutamisega tööstuseettevõtetes. Oluline on kaasata inseneeria tutvustamisse ka lapsevanemaid. Rohkem tuleb ettevõtetel tutvustada videode vormis erinevaid ametikohti, et noored näeksid, mida insenerid teevad. Jätkata tuleb ettevõtetes karjääripäevade korraldamist, kutsuda ettevõtete esindajaid kohtuma õpilaste ja lapsevanematega ning gümnaasiumite lõpuklassidele tuleks disainida inseneeria valikaine. Õpilaste esindajad tõid välja, et neile pakub küll huvi inseneri elukutse, kuid nad kardavad, et õpingud on väga rasked ning ei kujuta päris hästi ette, mis neid tööelus ees ootab. Jõuti ühisele seisukohale, et inseneri elukutse tuleb noortele lähemale tuua.