Juubelipeo programm on mitmekesine. 19. juu­nil avatakse pidu Läti Ülikooli suures aulas, Doma laukumsil ehk Toomväljakul toimub rahvamuusika- ja tantsuprogramm ning Läti Kunstiteatris rahvatantsukontsert. 20. juunil esinevad puhkpilliorkestrid Vērmanese aias ja Toomkirikus kõlab vaimuliku muusika kontsert. Üliõpilasfestival kulmineerub 21. juunil Riia vanalinnast Vabadussamba juurde kulgeva rongkäigu ja suurkontserdiga „Ad infinitum“ ehk „Lõpmatusse“. Kel vähegi mahti, võib pidu ise Riiga vaatama sõita.

„Gaudeamus on minu jaoks palju enamat kui lihtsalt laulu- ja tantsupidu,“ räägib Kuljuse tantsija Krista Koval. „See on võimalus kohtuda teiste Eesti tantsuansamblite liikmete, ammuste sõprade ning tuttavatega Riia ja Kaunase tehnikaülikoolidest, luua uusi mälestusi.“ Kovalile meeldib, et iga Gaudeamus annab võimaluse kogeda võõrustajate kultuuri – olgu selleks siis kohalikud traditsioonid või meeldejäävad toiduelamused, kasvõi hallikad keeduviinerid Leedus … „Kõige rohkem hindan aga erilist ühtekuuluvustunnet ning kõiki ühiseid seiklusi, mida ansambliga kogeme,“ tõdeb ta. „Tänavust Riia Gaudeamust ootan eriti suure elevusega, sest pärast 2018. aasta pidu Tartus ja 2022. aasta pidu Vilniuses saab minu jaoks lõpuks täis kogu Gaudeamuse kolmik.“

Eesti tudengite kava kannab pealkirja „Rõõmule ruumi“. „See kutsub avama meeli ja südameid rõõmule, astuma vastu keerulistele aegadele ning leidma laulmise ja tantsimise kaudu lootust ja ühendavat energiat,“ räägib Eesti loomingulise tiimi juht, dirigent ja helilooja Toomas Voll. Kava panid Toomas Volli eestvõttel kokku dirigendid Karin Salumäe, Edmar Tuul ja Kätlin Virgo, tantsujuht Elo Unt ning sõnaseadjana siinkirjutaja. Oma lauluga „Rõõmus“ panustab Riias räppar Eik, „Tehke ruumi!“ solistideks valiti konkursiga õed Mirjam ja Kätlin Kits.

Eesti kava koostamise juhtroll kuulub seekord Tallinna Ülikoolile. Tehnikaülikooli esindavad dirigent Edmar Tuul ning rektoraadi kommunikatsiooninõunik Sulev Oll, TalTechiga on seotud ka naiskoori hääleseadja Karin Salumäe. Ka Tehnikaülikooli rektor Tiit Land kavatseb Riiga sõitja ning on Rektorite Nõukogu esimehena ärgitanud ka kolleege osalema. „On oluline, et meie tudengitel avaneb võimalus laulda ja tantsida koos teiste Balti riikide üliõpilastega ning hoida ühiselt elus Gaudeamuse ainulaadset tava,“ lausus rektor Land.

Riiga oodatakse ligi 3900 üliõpilast Eestist, Lätist ja Leedust: 64 koori, 39 rahvatantsuansamblit ja 9 puhkpilliorkestrit. Eestit esindab Riias eelülesandmise kohaselt 946 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. 

„Gaudeamus aitab tugevdada üliõpilaskultuuri ning annab osalejatele väärtusliku kogemuse, uusi kontakte ja koostöövõimalusi,“ hindab Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. „Tunnustan Eesti ülikoole, kes toetavad oma kultuurikollektiivide tegevust ja Gaudeamusel osalemist.“ Sama meelt on Eesti-poolne peakorraldaja, Tartu Üliõpilasmaja tegevjuht Kulno Kungla. „Gaudeamus annab noortele võimaluse kogeda midagi, mis jääb nendega kogu eluks,“ tõdeb ta.

Gaudeamuse traditsioon sai alguse 1956. aastal Tartus, peod toimuvad vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus. Riia peo korraldab Läti Ülikool koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ja Riia linnavalitsusega.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.