Neurotrofiinid on sekreteeritavad signaalmolekulid, mis toetavad mitmeid neuronite funktsioone. Üks neurotrofiinidest, aju-päritolu neurotroofne faktor (BDNF), signaliseerib kesknärvisüsteemis ja toetab neuronite ellujäämist, diferentseerumist, sünapside moodustumist ja sünaptilist plastilisust, mõjutades kokkuvõttes nii käitumist kui ka õppimist ja mälu. BDNF-i tasemete hälbimist on kirjeldatud paljude närvisüsteemi haiguste, näiteks depressiooni puhul, ja mitmesuguste neurodegeneratiivsete haiguste, sealhulgas Huntingtoni tõve korral. Bdnf geeni avaldumise parem mõistmine suurendab meie arusaamist aju arengust ja toimimisest. BDNF-i rakendamiseks ravivõimalusena on oluline mõista Bdnf geeni avaldumise regulatsiooni mehhanisme neuronites.
Käesolevas väitekirjas uurisime Bdnf geeni transkriptsioonilise autoregulatsiooni mehhanisme kortikaalsetes neuronites ja Bdnf-i avaldumise  regulatsiooni pärast neuronaalset aktiivsust kortikaalsetes ja hipokampaalsetes neuronites.
Väitekirjas esitatud tulemused toovad esile erinevused Bdnf geeni regulatsioonis pärast erinevaid stiimuleid ja erinevatesrakupopulatsioonides. Kokkuvõttes avavad meie tulemused Bdnf geeni ekspressiooni reguleerivaid molekulaarseid mehhanisme ning aitavad seega kaasa aju arengu ja närvisüsteemi toimimise mõistmisele. Meie tulemused võivad viia uute neurodegeneratiivsete ja neuropsühhiaatriliste haiguste ravimite väljatöötamiseni.

Oponendid:

• professor Angel Barco (Miguel Hernándezi Ülikool, Hispaania)
• professor Arnold Kristjuhan (Tartu Ülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus