Vaiade käitumise täpseks määramiseks konkreetsetes olukordades peetakse staatilist vaiakatset kõige usaldusväärsemaks meetodiks, kuigi selle rakendamine on kõrge kulu tõttu piiratud erijuhtudega. Eestis põhinevad vaiade kandevõime hinnangud tavaliselt löökpenetratsioonikatse andmetel, mis on kogutud enamasti DPSH-A löökpenetromeetriga. Lisaks on mõned Eesti uurimisettevõtted hakanud tegema suru-löökpenetromeeterkatseid. Surupenetromeeterkatseid ja piesokoonuskatseid on Eestis geotehnilistes uuringutes teostatud piiratud juhtudel. Otseste sondeermistulemuste rakendamisest vaiade kandevõime määramisel on saanud eelistatud lähenemisviis. Need meetodid on tuntud ka kui otsesed meetodid. Sellised meetodid võivad surupenetromeeterkatse või standardse penetratsioonikatse andmete kasutamisel pakkuda aga piiratud abi, kuna ei võimalda määrata vaia koormuse ja vajumi seoseid täpselt. Vaiade kandevõime hindamisel on oluline arvestada koormuse ja vajumi vahelist seost. Teadlased on põhjalikult uurinud analüütilisi pinnase mudeleid, mis põhinevad pinge, suhtelise deformatsiooni (pine) ja tugevuse andmetel, mis on saadud praktilistest katsetest, et paremini mõista seda seost. Väikeste deformatsioonide nihkemoodul on nende mudelite oluline parameeter, mille määramine toimub sageli seismilise koonuse sondeerimisel pinnasesse. Möllides on kruvivaiade kandevõimet hinnatud mehaaniliste, piesokoonuskatsete ja seismiliste sondeerimistega.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: täisprofessor tenuuris Jarek Kurnitski (TalTech) ning professor Leena Korkiala-Tanttu (Aalto Ülikool)

Oponendid:

• professor Kenneth Gavin (Delfti Ülikool, Holland)
• PhD Andrei Kervališvili (KB23 OÜ, Eesti)