Selle doktoritöö fookuseks oli uurida kuidas jõuelektroonika meetodite abil muundada tavaline eramu targaks, juhitavaks ja energiatõhusaks hooneks, mida võiks nimetada ka nanovõrguks. Teiste sõnadega on tegu eramuga, mis omab kohalikku energiaallikat ja salvestust ning on seega võimeline töötama ka iseseisvalt ilma elektrivõrguta. Nanovõrk ei tähenda ainult riistvara vaid nõuab ka tarka energia manageerimist, et juhtida oma allikaid, koormusseadmeid ja salvesteid. Tänapäeval on kõik allikad, koormusseadmed ja salvestid ühendatud võrku läbi muundurite, mis on sõltumatud ja üksteisega ei suhtle. Ilma suhtluskanalita on tarka energia manageerimist hoones raske saavutada. Üheks lahenduseks sellele probleemile oleks lisada üks multifunktsionaalne jõuelektroonikamuundur hoone ja elektrivõrgu vahele. Selline muundur on ka tuntud kui energiaruuter (ER). Selline kontsept on tuntud küll mikrovõrkudest aga on vähe uuritud eramute korral, mis oli ka käesoleva doktoritöö peamiseks motivaatoriks.
Tehtud töö praktilist väärtust tõestavad kolm ER rakenduslikku seadmeprototüüpi, mille käigus vähendati seadme mõõtmeid, parendati kasutegurit ja tõsteti elektromagnetilistühilduvust.

Juhendajad: vanemlektor Indrek Roasto ja vanemteadur Oleksandr Husev (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• professor Ilya Galkin (Riia Tehnikaülikool, Läti)
• professor Luigi Piegari (Milano Polütehniline Ülikool, Itaalia)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus