Töös analüüsitakse võimalusi kasutada laeva käigulainete salvestuste spektraalset esitust laevaliikluse jälgimiseks. Peamiseks eesmärgiks oli katsetada, kas ühes punktis tehtud veepinna asendi muutumise salvestusest või vähestes lähestikku asuvates punktides madalmere põhja lähedale paigutatud rõhuandurite signaalidest tuletatud informatsiooni saab kasutada täiendava vahendina mööduvate aluste tuvastamiseks ja nende liikumise parameetrite hindamiseks. 
Töö keskse tulemusena näidati, et kirjeldatud tehnoloogia võimaldab leida laeva positsiooni ja liikumisandmed (kiirus ja kurss) hetkel, mil laev tekitas salvestatud käigulaine esimese osa, teisisõnu, vaid ühel ajamomendil. Meetodi kasutamist piirab asjaolu, et käigulaine jõuab mõõtepunkti arvestatava viiteajaga; enamasti mõnikümmend minutit. Signaalitöötlust saab automatiseerida vaid siis, kui analüüsiks kasutatavas ajaaknas on vaid ühe laeva signaal. Meetod annab adekvaatse tulemuse, kui laev liigub fikseeritud kursil kindla kiirusega vähemalt 15 sõlme. Laeva  identifitseerimist (kere kuju, otstarve jne) ja maksimaalset kaugust mõõtepunktist käesolevas töös ei vaadatud.
Tulemustest selgub, et käigulainete analüüs võimaldab saada ajas ja ruumis võrdlemisi piiratud informatsiooni laeva asukoha ja liikumise kohta. Seetõttu sobib kirjeldatud meetod täienduseks teistele laevaliikluse jälgimise süsteemidele.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: täisprofessor tenuuris Tarmo Soomere ja professor Kevin E. Parnell (TalTech)

Oponendid:

• vanemteadur Hannes Tõnisson (Tallinna Ülikooli, Eesti)
• vanemteadur Luca Zaggia (Itaalia riikliku teadusnõukogu geoteaduste ja maaressursside instituut, Itaalia)