Fondi asutamise mõte tekkis juba 2005. aasta 14. märtsil – just sel päeval pani professor Karl Õiger kirja esimesed meenutused oma eluloost. Raamat nägi päevavalgust 2011. aastal ja kandis pealkirja „Ma tulin tagasi“. Kuna kirjastamine ja trükkimine olid seotud suurte kulutustega, sündis Õigeri õpilaste Heiki Ontoni, Mait Schmidti ja Andres Järvani toel Sihtasutus Professor Karl Õigeri Stipendiumifond. Panustajaid oli aga palju rohkem.

Raamatust sai siiski vaid fondi esimene samm. Kuna Karl Õiger kandis kogu ülikoolis töötatud aja jooksul, aga kannab ka praegu endas muret Eesti ehitusteaduse ja ehitusinseneride koolitamise, ehitusala õppejõudude järelkasvu pärast, seadis fond peamiseks eesmärgiks aidata lootustandvatel ja andekatel tudengitel katta doktoritööde tegemise kulutusi. Vahendeid stipendiumiteks tuli hankida peamiselt fondil endal, selleks korraldati ehitusinseneridele täiendkoolitusi. Esimene neist sündis koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga 19. aprillil 2012, teemaks „Raudbetoonkonstruktsioonide renoveerimine Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride näitel“ ja osalisteks rohkem kui sada ehitusinseneri.

Tänaseks on välja antud 17 stipendiumi, esimene neist ehitusala doktorandile Eero Tuhkanenile, kes jäi tööle Tehnikaülikooli. Fondi tulemuste hulka kuuluvad ka viis tehnikaalast raamatut ning kolm dokumentaalfilmi, teiste hulgas ´Eesti ehituskunsti grand old man´ (toimetaja Ivo Pilve).