Õppimine läbi päris projektide

Õppekava juhi Ago Lubergi sõnul rajatakse haridus kindlale vundamendile. Kolm aastat on jagatud mooduliteks: matemaatika, IT ja AI, projektõpe, üldained ning vabaõpe. Õpingute esimene pool on teadlikult intensiivne. Esimese kahe aasta jooksul omandatakse paralleelselt matemaatiline baas ning oskused programmeerimises ja tehisintellektis, mis pannakse kohe praktikas proovile.

Projektiõpe algab juba esimesel semestril. Tudengid külastavad ettevõtteid ja saavad teada, milliseid oskusi IT- ja AI-valdkonnas päriselt hinnatakse. Samal ajal valmib esimese veebilehe prototüüp. Järgmisel semestril loovad tudengid arvutimängu, mille käigus õpitakse lahendama päris tarkvaraarenduse väljakutseid: kuidas panna erinevad süsteemid omavahel suhtlema ja kuidas kasutada mängus tehisintellekti lahendusi.

Kolmanda semestri lõpuks on sul käes töötav veebirakendus, mida saad päriselt teistele näidata. Selle ehitamiseks pead mõistma, kuidas andmed liiguvad, kes näeb mida ja kuidas kõik osad omavahel räägivad. Lubergi sõnul on tudengitel pärast kolmandat semestrit juba piisavad teadmised, et alustada tööd näiteks veebiarenduses.

Miks vajab tehisintellekt matemaatikat?

Õpe ei piirdu ainult koodi kirjutamisega. Tehisintellekti süvitsi mõistmiseks on vaja tugevat matemaatilist tausta. Õppekavas on palju matemaatikat just seetõttu, et tulevane masinõppemudelite arendaja mõistaks, mis toimub süsteemide sisemuses. Lisaks avab see uksed edasisteks magistriõpinguteks.

Tehisintellekti on põimitud läbivalt kogu õppesse. Tudengid ei õpi ainult valmis tööriista kasutama. Nad analüüsivad, kuidas närvivõrgud, masinõpe ja keelemudelid töötavad ning kuidas neid lahendusi ise luua.

Kolmandal aastal valid ise, kuhu edasi lähed

Õpingute teises pooles muutub õppekava paindlikumaks. Tudengitel on rohkem valikuvabadust, võimalus minna vahetusõpilaseks välisülikoolidesse, teha erialane praktika või osaleda ülikooli uurimisgruppide töös. Paljud alustavad selleks ajaks juba ka erialast tööd.

Õpingute viimaseks väljakutseks on bakalaureusetöö, mida julgustatakse tegema meeskondliku projektina. Tiimitöö ja tehisintellekti pakutavate võimaluste toel on võimalik valmis ehitada täisfunktsionaalsed lahendused, mis loovad reaalset väärtust.

Eelnev kogemus pole vajalik. Õpingud algavad päris algusest. Aga kui tuled, tule päriselt: tempo on kõrge ja esimesed semestrid nõuavad pühendumist. Tulemuseks on laiahaardeline tehnoloogiline kirjaoskus, mis ulatub IT-sektorist kaugemale.

„Tehisintellekti kirjaoskus muutub oluliseks igas valdkonnas," ütleb õppekava juht Ago Luberg. „Kui sa saad päriselt aru, kuidas need süsteemid töötavad ja kuidas neid õigesti rakendada, siis su väärtus tööturul ainult kasvab."

Informaatika ja tehisintellekti õppekava ei õpeta lihtsalt uusi tööriistu kasutama. Selle eesmärk on kasvatada inimesi, kes oskavad tehnoloogiat mõista, juhtida ja reaalseid lahendusi luua.

Tutvu Informaatika ja tehisintellekti õppekavaga

Vastuvõtt TalTechi on täies hoos ja kestab kuni 6. juulini kell 12.00.

Jälgi meid Instagramis ja oled kursis meie värskemate uudiste ja tegemistega!