Äsja avaldati juhised hoonete tehnosüsteemide opereerimiseks REHVA (Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsiooni) poolt. REHVA esindab üle 120 000 inseneri 27 riigist ning koostatud soovitused on mõeldud eelkõige töökohtadele ning üldkasutatavatele ruumidele.
REHVA ekspertgrupi ja TalTechi liginullenergiahoonete uurimisrühma juht, professor Jarek Kurnitski: "Meie koostatud dokument mainib, et praeguse seisuga ei saa välistada viirusnakkust piiskade (> 10 mikronit) aurustumisel tekkivate peenosakeste (< 5 mikronit) kaudu, mis lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid. Selle tõttu 1-2 m distants ei aita, kui ruumis on piisavalt suur kontsentratsioon. Eriti ohtlikud on umbsed ja ülerahvastatud ruumid, kus ventilatsioon on puudulik. SARS-CoV-2 viirus on 80-160 nanomeetri suurune ja püsib aktiivne sisetingimustes kuni 3 tundi õhus ja 2-3 päeva pindadel, sellest ka oht saada viirus pindadelt. Üldkasutuses olevates WC-des tuleb enne vee tõmbamist WC-poti kaas sulgeda, muidu võib ka sealt tuleva õhupahvakuga nakkuse saada".
Dokumendis on toodud kesksed juhised ventilatsioonisüsteemidele, millest Eesti oludes kõige olulisemad puudutavad ventilatsiooni käiduaegasid, re-tsirkulatsiooni ja rootorsoojustagasteid.
Soovitatakse käivitada ventilatsioon mõned tunnid tavapärasest varem, samuti pikendada käiduaega õhtul. Ventilatsioon soovitatakse jätta tööle vähendatul võimsusel ka väljaspool hoonete kasutusaegasid, et viirustega peenosakesed välja ventileerida. WC-des soovitatakse väljatõmbeventilatsioon hoida töös 24/7. Hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, soovitakse intensiivset tuulutamist akna kaudu, näiteks 15 min jooksul kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed varasemalt viibinud.
Teine oluline info on re-tsirkulatsiooniga ventilatsioonisüsteemidele, mis on tihti kasutusel näiteks kauplusladudes ja kaubanduskeskustes. Need süsteemid tuleks koheselt 100% värske õhu peale lülitada, et vältida viiruste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi. Samuti soovitatakse võimalusel mitte käitada ruumipõhiseid re-tsirkulatsioonisüsteeme ehk puhur-konvektoreid. Kuna rootorsoojusvahetid tagastavad väljatõmbeõhust soojusvaheti pinnale kinnitunud peenosakesi sissepuhkeõhku, soovitatakse need seisma panna.
Dokument jagab selgitusi ülereageerimise vältimiseks, mis teadmatuse puhul on olnud kerged tekkima. Näiteks niisutamisest ei ole SARS-CoV-2 puhul erinevalt mõnest teisest viirusest kasu, sest viirus on vastupidav kuni 80% suhtelise niiskuseni ja 30 kraadi temperatuurini. Rõhutatakse, et ventilatsiooniseadmete välisõhufiltrid ei ole antud kontekstis saasteallikad ega vaja vahetust. Samuti pole efekti ventilatsioonitorustiku puhastamisel, sest viirused ei satu sissepuhketorustikku juhul kui jälgitakse re-tsirkulatsiooni ja soojustagastuse juhiseid.
"Paljud inimesed elavad terviklikult renoveerimata korterelamutes, kus on loomulik ventilatsioon väljatõmbelõõridega. Kui ventilatsioon töötab õiget pidi, siis läheb ka viirus koos väljatõmbeõhuga majast välja katusele. Ventilaatoriga pliidikubude paigaldamine on põhjustanud olukordi, kus ventilatsioon on hakanud mõnes korteris tagurpidi tööle. Sellele viitab naaberkorterist sisse tungiv toidulõhn, millega koos võib tulla ka viirus. Selliseid olukordi tuleb vältida. Loomuliku ventilatsiooni puhul on vajalik ka akende kaudu tuulutamine," lisab professor Kurnitski.
Terviklikult renoveeritud ja uuemad korterelamud on varustatud mehaaniliste ventilatsioonisüsteemidega, milles on tavaliselt sissepuhe ja väljatõmme koos soojustagastusega. Nendes süsteemides liigub õhk alati õiget pidi ja viiruse leviku ohtu ei ole.
Allikas www.rehva.eu
Lisainfo: TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma juht, professor Jarek Kurnitski, jarek.kurnitski@taltech.ee