Samal ajal kui osa inimesi märkab aastaaegu pühade ja rehvivahetuste järgi, jälgib teine osa looduse kulgu ja päeva pikkust ning paneb tähele õitsemist, säutsumist ja suminat. Elektrotehnika ekspert ja mesinik Aleksander Kilk kuulub nende teiste hulka ja jagab oma mõtteid loodusest meie ümber. Aprillis on „Roheliste teemakuude“ fookuses elurikkus ning kutsume kõiki enda ümber olevat loodust märkama ja seda hoidma.
Millised on sinu igapäevased suhted ümbritseva loodusega?
Elan Lasnamäel 6. korrusel ja võiks arvata, et looduslik keskkond jääb kaugele. Aga ei, otse aknastki näeb palju põnevat ja looduslähedast. Näiteks maja ees kasvava pärna okste vahele tegid noored varesed kolm aastat tagasi pesa, haudusid pojad välja ja need kasvasid kenasti lennuvõimelisteks. Aga vist nooruse kogenematusest ehitasid nad oma pesa nii, et see jäi toetuma ainult ühele oksale. Aastast aastasse vajus pesa üha enam viltu ja tänavu varakevadel varises alla. Varesed olid paar päeva nõutud, aga siis hakkasid uut pesa ehitama, seekord juba kahele oksale toetuva lahendusega. Elukogemus aitab ka vareseid. Praegu on emavares juba poolteist nädalat pesal haudumas ja varsti võib oodata uue põlvkonna varesepoegade koorumist.
5-minutise jalutuse kaugusele jääb vaatlus- ja liikumisvõimalusi pakkuv Tondiraba park. Selle keskel metsavilus asuvas väikeses tiigis elavad kahepaiksed tähnikvesilikud ehk triitonid, mis pole linnaparkidele üldse tüüpiline. Suure osa pargi alast katavad erineva kooslusega puistud ja põõsastikud, kus kuuleb ja näeb palju erinevaid linnuliike alates tihastest ning hall- ja musträstastest kuni harakate ja varesteni.
Nädalavahetustel ja suvepuhkusel olen Viljandimaal maakodus. Olen kasvanud metsavahi peres ja oskan ennast looduse keskel, sealhulgas metsades hästi tunda. Lisaks veedan maal olles palju mõnusaid tunde oma mesilasperedega toimetades ja nende tegemisi jälgides.
Aga pole võimatu ka töötoolil istudes võimatu aeg-ajalt pilk aknast välja suunata ja puude, lindude või ka pilvede liikumise ja nende kummalise kuju detaile või ka tervikuid märgata ja lasta mõtted vabalt liikvele.
Mida sa sellest saad, et hoiad tähelepanu ennast ümbritseval loodusel ja selle muutumisel?
Nii looduse jälgimisele kui jälgijätvale tegevusele keskendumine on aitab väga tõhusalt ümber lülituda. Looduse ja seal toimuvate protsesside jälgimise saab hästi ühendada kerge füüsilise koormusega. Seenel-marjul käimine pakub võimalusi nii looduslike olude jälgimiseks kui lusti edukast koriluskäigust.
Tulemuslikkus igapäevases töös ja maakodus toimetades on erinevalt tunnetatav. Näiteks kui laod puuriida üles, et talvel saaks ahju kütta, siis on see konkreetse tulemusega tegevus, mida võid tunnustavalt mõõta. Kui aga päev läbi tööl paberitega toimetada, on sageli mõne aja pärast raske öelda, milline mõõdetav konkreetne kasu ja tulemus sellest sündis.
Looduse ja selle protsesside jälgimine võib tekitada ka vastakaid emotsioone. Mind häirib omajagu, et järjest rohkem raiutakse mitte ainult raieküpseid, vaid ka noorepoolseid metsi. Ikka kiire raha saamise nimel, mõtlemata looduslike koosluste tasakaalus hoidmisele ja säilitamisele.
Paljud põhjendavad looduses mittekäimist ebamugavusega – kehv ilm, ebamugav, putukad, pori ja teised inimesed ajavad tuju ära. Kuidas sina nendega toime tuled?
Olen juba tudengipõlvest alates päris palju tegelenud matkamisega, sealhulgas nii karmides talvetingimustes polaaraladel kui päikeselõõsas Kesk-Aasia kõrbe piirkonnas või mägedes. Eesmärk midagi uut ja põnevat kogeda nii looduse kui piirkondliku kultuuri mõttes, ning kaaslastega ühtseks koostöögrupiks kujunedes ennast ka proovile panna. Et matkamisega kaasneb nii füüsilist kui emotsionaalset koormust ja ilmastikust tingitud ebamugavusi, sellega tuleb arvestada ja vastavalt valmistuda. Ja kui matkaks ollakse nii teos kui vaimus hästi valmistunud, siis juhtub pettumusi väga harva.
Pisut samamoodi on ka meie käikudega loodusesse – kui oleme piisavalt motiveeritud ja ka targalt valmistunud, tunneme tagantjärele rahulolu. Positiivne kogemus kergendab järgmisel korral diivanilt püstitõusmist, et võimalikke ebamugavusi trotsides jälle minna. Ja kindlasti on otsusele toeks hea samameelne kaaslane või kaaslaste grupp.
Kõrvalepõikena lisan, et matkagruppidest sündis läbi ühiselt raskuste ületamise ja sobitumise mitmeid üksmeelseid tugevaid abielupaare… Ka tänastes oludes võiks ühised loodusretked ja koos ületatud raskused olla kooselule heaks tsemendiks. Näiteks nädalavahetuse retk Endla raba laudteedele, laugaste lähistele ja vaatlustorni oleks kena vaheldus tavapärasele rutiinsele linnakogemusele ning aitaks ka pingeid maha võtta.
Anna üks hea nõu neile, kes märkavad taimi vaid lille- või köögiviljapoes, loomi vaid lemmikloomadena ja putukaid millenagi, mida tuleb tõrjuda.
Kogemus on see, mis annab edaspidiseks innustust. Külva või istuta endale kasvõi pisike lillepeenar ja imetle läbi hooaja nende lillede tärkamist, kasvamist ja õitsemist. Kui valid lilled, mille õied pakuvad ka putukatele huvi kas nektari või õietolmu hankimiseks, siis saad ka jälgida mesilaste või teiste putukate lendlemist. Kui tahad olla asisem, siis külva juba varakevadel kas peenrasse, kilehoonesse või rõdukasti redise seemneid, kasta neid ja juba kuu aja pärast saad maitsta ISE KASVATATUD rediseid. See on emotsioon, mida tasub proovida!
Linnainimesele pakub rohkesti erinevaid võimalusi kesksuvel toimuv Avatud Talude Päev (tänavu 25.–26.juulil). Väravad avab enam kui 300 talu, kus demonsteeritakse väga erinevaid tegevusi, sealhulgas paarkümmend mesindustalu. Erineva valdkonna talusid külastades saadakse teatud tunnetus sellest, mida kujutab endast tänapäevane maaelu ja talutootmine ning kuidas sünnib toit meie köögilauale. Käigud loodusesse ja taludesse ei aita vältida sääse- või parmuhammustusi ning muid ebamugavusi, kuid annavad julguse ja kogemusi, kuidas ebamugavustega hakkama saada või neid vältida, leides nautimisväärseid võimalusi ja meenutusi.