Kliimanutikas ülikool

Auto vältimine mitte ainult et säästa linnaruumi ja -õhku, vaid annab sulle võimaluse lugemiseks, mediteerimiseks või muuks, kuni bussijuht liiklusega tegeleb; veidi rohkem liikumist on hea nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ja ühistranspordiga liikumine on ka tasuta. 

Kliimaärevus on normaalne vastus ebanormaalsele olukorrale.

• Sa ei ole üksi. Kliimaärevust tunneb üha rohkem inimesi – see näitab, et hoolid.
• Hirm keskkonna pärast on märk empaatiast, mitte nõrkusest.
• Kliimaärevus vajab kuulamist, mitte summutamist.
• Ärevus ei pea tähendama halvatust – see võib olla ka muutuste käivitaja.
• Ka väikesed sammud annavad kontrollitunnet ja leevendavad kliimaärevust.
• Tegutsedes koos teistega väheneb abituse tunne ja kasvab lootus.
• Kliimaärevus ei ole ainult individuaalne probleem – see on ühiskondlik signaal.
• Looduse hoidmine on ka iseenda hoidmine.
• Vahel tuleb lihtsalt hingata, mitte kohe päästa maailma.
• Tugev ei ole see, kes ei tunne hirmu, vaid see, kes tegutseb hoolimata sellest.

Maa ületarbimise päev on tänavu 1. augustil, Eestil oli aga juba 4. märtsil.

Ületarbimise päev märgib päeva, mil planeedi aastane biovõimsuse eelarve oleks ära kasutatud, kui kõik Maal elaksid sama tarbimistaseme juures kui selle konkreetse riigi elanikud. Ehk teisisõnu, Eesti käitub nagu meil oleks peaaegu kuus planeeditäit ressursse.

Võib ju argumenteerida, et see on sellest, et meil on põlevkivi. Aga 2018. aastal oli Eesti ületarbimise päev 30. märtsil. Teisisõnu, meie väikese riigi koormus planeedile on igal aastal üha suurem, ehkki üha rohkem kasutame taastuvenergiat.

Niisiis, ka meie peame tegema kõik, et vähem planeedi ressursse tarbida. Sellepärast pühendamegi novembri taaskasutusele ja läbimõeldud tarbimisele. 

Jäätmete vältimine algab disainist ja tootmisest, mitte tarbijast

Paljud jäätmed tekivad juba tootmisprotsessis, seega on oluline disainida tooted ja protsessid nii, et jäätmeid tekiks võimalikult vähe. Ringmajanduse põhimõtted – näiteks modulaarne disain ja taaskasutatavad materjalid – aitab oluliselt vähendada jäätmete hulka.

Jäätmete vältimine on vähemalt sama oluline kui taaskasutamine

Kuigi ringlussevõtt on oluline, ei lahenda see jäätmetega seotud probleeme täielikult. Peamine fookus peaks olema jäätmete tekke vältimisel ja korduvkasutuse edendamisel, mitte ainult materjalide ümbertöötlemisel.

Jäätmeteta tootmine on konkurentsieelis, mitte piirang

Ettevõtted, mis suudavad vähendada jäätmeid ja kasutada ressursse efektiivsemalt, on majanduslikult edukamad ja keskkonnasõbralikumad. Jäätmeteta lahendused võivad anda ettevõtetele tugeva turueelise ning avada uusi ärivõimalusi.

Digilahendused ja andmepõhine lähenemine aitavad jäätmeid ennetada

Tehisintellekt, andmeanalüüs ja targa tootmise tehnoloogiad võimaldavad paremini optimeerida materjalikasutust, vähendada toorainete raiskamist ja luua tõhusamaid süsteeme. Näiteks võivad masinõppemudelid aidata prognoosida tarbimist ja vältida ületoodangut.

Regulatsioonid ja tarbijate nõudlus kiirendavad jäätmeteta lahenduste arengut

Keskkonnasäästlikud regulatsioonid muutuvad aina rangemaks ning tarbijad ootavad vastutustundlikke lahendusi. Seetõttu on teadus- ja arendustegevus, mis toetab jäätmete vältimist, järjest olulisem nii ettevõtetele kui ka poliitikakujundajatele. 

Elame Põhjamaal ja hooned võtavad pool energiast. Võib tunduda, et see on kellegi teise probleem ja igaüks ei saa midagi teha. Igaüks meist tõesti et tegele hoonete soojustamine – aga mõned tegelevad ja suur aplaus neile! Elan ise väga hõredas staliniaegses majas miljööväärtuslikus piirkonnas ja talvel on see miljöö ikka üsna ebamugav.

Aga mida igaüks saab teha, on mõelda energia säästmisele. Näiteks kiputakse suvel jahutama ruumid-autod 18 kraadini ja talvel kütma 24 kraadini. Selle asemel võiks aktsepteerida nelja aastaaega (kuni meil neid veel on!) ja mõelda, et suvel on okei olla õhemate riietega, ilma pintsakuta, lühikeste varrukatega – ja talvel on okei tõmmata jalga mõnusad villased sokid ja selga pusa või kampsun.

Igaüks saab kustutada tule ja lülitada välja seadmed, mida ta ei kasuta, seada kodus ja laboris külmkapi kraad-kaks soojemale temperatuurile. Just seda tegid keemia ja biotehnoloogia instituudis uurimisrühmad ja midagi sellist võiksime teha kõik.

Digiprügi pole nähtamatu – see koormab keskkonda

• Pilvesalvestus ja e-kirjad tunduvad nähtamatud, kuid andmekeskused tarbivad tohutul hulgal energiat.
• Kasutamata failid, vanad meilid ja mittevajalikud rakendused moodustavad „digiprügi“, mis suurendab süsinikujalajälge.
• 2025. aastaks tarbivad andmekeskused hinnanguliselt 20% kogu maailma elektrienergiast.

Vähem e-kirju ja liigsalvestust = väiksem jalajälg

• Lihtne tegevus, nagu mittevajalike meilide kustutamine ja piltide/failide optimeerimine, vähendab energiakulu.
• Ühe keskmise e-kirja CO₂ jalajälg on 4g, kuid manustega meilid võivad ulatuda 50g-ni või enam.
• Kasutamata kontod ja tellimused koormavad süsteeme – puhasta regulaarselt oma digitaalseid platvorme.

Vana tehnika ringlusesse, mitte sahtlisse

• Elektroonikajäätmed on üks kiiremini kasvavaid prügi liike maailmas.
• Ligikaudu 80% elektroonikajäätmetest jõuab prügilatesse, kuigi suurem osa neist oleks taaskasutatav.
• Kui seadmed pole enam kasutatavad, vii need vastavasse kogumispunkti, et väärtuslikud materjalid saaks uuesti ringlusse.

Teadlikum digikasutus = keskkonnasäästlik eluviis

• Ära hoia pilves või arvutis ebavajalikke faile – korista digiruumi regulaarselt.
• Sulge taustal töötavad rakendused ja vähenda voogedastuse kvaliteeti, et vähendada energiatarbimist.
• Vali seadmeid, millel on pikem eluiga, ja eelda tootjatelt paremat parandatavust. 

Looduse kaitsmine on vajalik mitte loodusele, vaid inimese enda jaoks – ökosüsteemi teenustel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. Heaks näiteks neist teenustest on toit ja vesi. ​

Elurikkuse vähenemise peamised põhjused on looduslike elupaikade muutused, mille on tinginud intensiivpõllumajandussüsteemid, ehitus, kaevandamine, metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleekspluateerimine, invasiivsed võõrliigid, saaste ning üha rohkem ka üleilmsed kliimamuutused.​

Euroopa elustiil sõltub suuresti kogu maailma ressursside ja kaupade impordist, mis innustab kasutama loodusvarasid väljaspool Euroopat jätkusuutmatult.​

Miks liikumine toetab vaimset tervist?

• Liikumine vabastab õnnehormoone – isegi 20 minutit päevas võib tõsta tuju ja vähendada ärevust.
• Keha liigub, meel rahuneb – liikumine aitab vaigistada ülemõtlemist ja leevendada stressi.
• Värskes õhus jalutamine on tasuta teraapia – see parandab keskendumisvõimet ja und.
• Regulaarne liikumine = parem uni – hea uni toetab emotsionaalset stabiilsust.
• Liikumine annab vaimsele pingele füüsilise väljundi – liigne pinge ei jää kehasse kinni.
• Aeg iseendale – liikumine on hetk, kus saad olla kohal ja kuulata oma vajadusi.
• Üks samm korraga – isegi lühike liikumine aitab luua tunnet, et sul on kontroll oma elu üle.
• Liikumine ühendab – koos liikumine loob tuge ja kuuluvustunnet.
• Mõtted selgeks, emotsioonid liikuma – füüsiline aktiivsus aitab töötada läbi tundeid.
• Tee oma vaimsele tervisele teene – liigu!