Kliimanutikas ülikool

Eesti on üks Euroopa autostunumaid riike: kui 1000 elaniku kohta on Euroopas keskmiselt 570 autot, siis Eestis 630, oleme sellega 5. kohal. Samal ajal on 2022. a andmete põhjal Eesti 16–64-aastasest rahvastikust 52,8% ülekaalus või rasvunud; ülekilod mängivad üha suuremat rolli juba lapse- või noorukieas. Ka pidev liiklusmüra kahjustab tervist. Müra peetakse Euroopa Liidus õhusaaste järel teisel kohal olevaks tervist mõjutavaks teguriks. Tallinnas on kõige olulisemaks müratekitajaks liiklus. Mõlemat tekitavad autod. Muide, keskmise autosõidu pikkus Tallinnas on 3 km.

Niisiis kutsume inimesi autodest välja – jalgratastele, bussidesse, rongidesse ja kõnniteedele, kellel võimalik. Lükkame end lahti autopiloodist, mis ütleb „Lähen kusagile = istun autosse“ ja kutsume märkama tühi- ja mugavussõite. Näiteks kas sa praegu pead enda autoga minema või saab ka jala, bussiga või ühes autos koos sõbraga?

Ja veel. Kui leiad kuurikoristamise käigus sõidukorras jalgratta, millega keegi enam ei sõida, siis anneta see ülikoolile. Loe lähemalt siit ja võta meiega ühendust rohekuud@taltech.ee 

Mida igaüks saab septembris teha

• Tee iseendaga katse: iga kord, kui autosse istud, mõtle, kas sa praegu pead enda autoga minema või saad hakkama ka jala, bussiga või ühes autos koos sõbraga?
• Tee ka teistega eksperiment: loe ummikus, kui paljudes vastutulevates autodes on ainult üks inimene. Kui palju oleks ummik väiksem, kui näiteks kolmandik neist istuks ühises autos või hoopis bussis?
• Kolmas katse tee oma pangakontol: kui palju kilomeetreid nädalas ja kuus sõidad mugavussõite, mida tegelikult võiks teha autota? Kui palju kütust nendele sõitudele kulub? Kui palju eurosid saaksid panna iga kuus näiteks oma sünnipäevapeo või kodu ostmise fondi, kui teeksid need sõidud (tasuta) ühistranspordiga?
• Neljandaks mõõda tervist. Kui palju aktiivseid minuteid sul päeva jooksul tavaliselt koguneb, kui teed oma käigud autoga? Kui palju neid koguneb, kui jätad auto koju? Ning kui palju sel juhul, kui kasutad autot ainult sinnamaale, kuhu muidu naljalt ei saa, aga sealt edasi liigud siiski muude vahenditega?
• Kuna üheks peamiseks auto valimise argumendiks on aeg, mõõdame viiendaks seda, kui palju minuteid päevas ja nädalas tavaliselt veedad ummikus. Mille kasuliku, mõnusa või lõõgastavaga sa tavaliselt ummikus oma aega sisustad? (Boonusküsimus: Kas ummikud ajavad sind närvi?) Kui veedaksid sellesama aja bussis, siis mida kasulikku, mõnusat või lõõgastavat saaksid ummikus tiksuvas bussis istudes teha? (Boonusvihje: see on ka hea koht mediteerimiseks.)
• Osale 21. septembril spordipealinna orinteerumispäeval jalgsi, ühistranspordi, ratastooli või jalgrattaga.
• Jaga oma edusamme, takerdumisi, rõõme ja frustratsiooni Facebooki grupis Roheampsud

Mida saame septembris koos teha

• Alates septembrikuust leiad Mustamäe kampuse välisuste juurest lähimate bussipeatuste järgmiste väljumiste suunad ja ajad. Pane tähele, ehk läheb mõni buss just sinule vajalikus suunas!
• Mustamäe kampuses on kõik majad maksimaalselt 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Autoga ei saa eriti palju kiiremini, ometi teevad paljud selle sõidu autoga. Seepärast toome linnakusse mõned vilistlaste annetatud jalgrattad. Nende uus elu ongi linnakuratastena töötajaid ja tudengeid naabermajja sõidutada. Rattamarsruudid on siin. 
• Kui sõidad tööle/kooli kodust rattaga, siis olenevalt sõidu pikkusest ja sinu entusiasmist võib sul olla tahtmine end pesta. „Pesupunktid“ paneme linnakukaardile.
• Tipikate rattamatkaklubi kutsub huvilisi ühinema oma õhtuste jalgrattasõitudega põnevatesse kohtadesse, näiteks on plaanis ekskursioonid Teletorni, Lauluväljakule, Tähetorni jm - jälgi infot siinsamas ja Facebooki grupis Roheampsud.
• 16. ja 18. septembril kell 14-16 on Tudengimaja parklas Coop panga ja Tuleva sisustatud „Rahatarkuse pärastlõuna“  
• Selleks, et oleks rohkem motivatsiooni eksperimente teha ja võimalusi uurida, sulgeme kuni 22. septembrini Tudengimaja parkla 15 parkimiskohta. Selle asemel on seal võimalus sõpradega korvi loopida või välijõusaalis veidi lihaseid trimmida. 
  • Tudengimaja parklas: 16. ja 18. septembril kell 14-16 Coop panga ja Tuleva „Rahatarkuse pärastlõuna“
  • Tudengimaja parklas: võimalus tutvuda Iseautoga
• 22. septembril tähistame suurelt autovaba päeva.

Rahvusvaheline autovaba päev TalTechis

22. septembriks on kindlasti juba üsna suur hulk ülikooliperest leidnud endale mõned autovabad liikumisvõimalused ja saame pooltühjaks jäänud parklas väärikalt tähistada rahvusvahelist autovaba päeva.

Ärge jääge sel päeval kodukontorisse, vaid tulge ülikooli jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordi, takso või sõidusemudega, sest vabal parklapinnal toimub palju. Vaata üritust siin.

Sel kuul räägime kliimaärevusega toimetulemisest inimese tasandil ja tasaarengu võimalustest ühiskonna tasandil. Mida rohkem läheb ümbritsev meile korda, seda rohkem tahame kitsaskohti lahendada, kuid seda rohkem märkame üha uusi probleeme ja nii on lihtne kliimaängi alla mattuda. Kuid peatu siin! Vali oma lahinguid ja toimeta nii, et sina poleks selle maailma järgmine probleem.

Mis oleks, kui me ei peaks jahtima majanduskasvu? Kas igikestev kasv on üldse võimalik? Mis oleks, kui me ei taha kogu aeg rohkem, vaid lepime piisavaga? Mis üldse on piisav – milles peitub õnn heaoluteadlaste järgi?

Mida igaüks saab kliimaärevuse vastu teha?

• Kogu vaimse tervise vitamiine – alusta peaasi.ee lehelt.
• Tee jõukohaseid asju planeedi heaks. Ükskõik kui väikeseid – iga tegu loeb, tee lihtsalt head. Kui ei tea, kust alustada, saab ideid "Roheampsude bingost", ka "Roheliste teemakuude" algatuses on võimalik kaasa lüüa - anna endast teada rohekuud@taltech.ee!
• Vanarahvas ei valetanud: jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm topeltrõõm. Hoia eemale negatiivsest suhtumisest ja ükskõiksetest inimestest, leia mõttekaaslased ja tegutsege koos. 
• Võimalusel hoia ka teisi: kui näed, et sõber või kolleeg on murelik, küsi, kuidas tal läheb, ja kuula ära. Iroonilisel moel on sel ülerahvastatud planeedil üksildus üks levinumaid muresid. Uuringud ütlevad, et igapäevane inimlik kontakt või isegi mikrokontakt toetab igaühe meelerahu – olgu või small talk kassapidajaga või sõbralik pilguvahetus pargis mõne koerajalutajaga.
• Hari end. Näiteks rohepesu tundmaõppimine aitab sellest hoiduda; Eestimaa Looduse Fondi leht kliimamuutused.ee aitab mõista kliimamuutuste ulatust ja teaduspõhiseid lahendusi, tasaarengu kontseptsioon (degrowth) võib pakkuda lahendusi ja lootust, et rohkem polegi parem.
• Sul võib olla midagi, mida Elon Muskil või Mark Zuckenbergil ei ole: sul võib olla piisavalt. Loobu pidevast uuema, suurema ja parema tagaajamisest. See on hea nii sulle kui planeedile.
• Selle asemel otsi õnne sealt, kust seda tõesti leida võib. Yale’i ülikooli heaoluteadlased on kokku pannud heaolukursuse sellest, mis meid päriselt õnnelikuks teeb. Igapäevase rapsimise juures arvame, et selleks on rohkem raha, rohkem asju, uuem auto, suurem kodu. Tasuta veebikursusel saad teada, miks see nii ei ole ja mida tegelikult vajame.
• Tule 28. oktoobril kliimamure töötuppa, kus saad teistega koos arutleda, milliseid emotsioone kliimateemad tekitavad, miks need on normaalsed, millised toimetulekuviisid aitavad ja millised kurnavad ning kuidas toimuvat mõtestada nii, et saaksime elada rahulikku, säilenõtket ja tähendusrikast elu isegi muutuste keskel. 
• Osale ka teistel Meeleturgutuse kuu üritustel – joogahommikust teraapiakoerteni, inimlik kontakt kauba peale.
• Ja lõpuks on vajalik nii muretsemisest kui ka harimisest puhata: paki kaasa võileivad ja mine pikaks päevaks loodusesse või hoopis võta raamatukogust hea romaan (kui puhkad üksi) või lauamäng (kui puhkad sõpradega), lülita ekraanid välja ja unusta mõneks õhtuks kõik muu. Slow life säästab maailma ja päästab vaimse tervise ning sellele ei pea isegi raha kulutama.

Ära unusta, et:

• Sa ei ole üksi. Kliimaärevust tunneb üha rohkem inimesi – see näitab, et hoolid.
• Hirm keskkonna pärast on märk empaatiast, mitte nõrkusest.
• Kliimaärevus vajab kuulamist, mitte summutamist.
• Ärevus ei pea tähendama halvatust – see võib olla ka muutuste käivitaja.
• Ka väikesed sammud annavad kontrollitunnet ja leevendavad kliimaärevust.
• Tegutsedes koos teistega väheneb abituse tunne ja kasvab lootus.
• Kliimaärevus ei ole ainult individuaalne probleem – see on ühiskondlik signaal.
• Looduse hoidmine on ka iseenda hoidmine.
• Vahel tuleb lihtsalt hingata, mitte kohe päästa maailma.
• Tugev ei ole see, kes ei tunne hirmu, vaid see, kes tegutseb hoolimata sellest.

Maa ületarbimise päev on tänavu 1. augustil, Eestil oli aga juba 4. märtsil. Ületarbimise päev märgib päeva, mil planeedi aastane biovõimsuse eelarve oleks ära kasutatud, kui kõik Maal elaksid sama tarbimistaseme juures kui selle konkreetse riigi elanikud. Teisisõnu, Eesti käitub nagu meil oleks peaaegu kuus planeeditäit ressursse. 2018. aastal oli Eesti ületarbimise päev 30. märtsil, seega on meie väikese riigi koormus planeedile igal aastal üha suurem.

Enne jõule, novembris, kutsume järele mõtlema, mida ja kust me ostame ning miks – kas sellepärast, et reklaam käskis; sellepärast, et oli paha tuju; sest „see oli nii odav!“; sellepärast, et eelmisel korral ostsime kehva ja see läks katki?

Kui novembris keskendusime sellele, et vähem tarbida, siis enne jõule lähme sujuvalt üle sellele, et tarbida võimalikult pakendi­vabalt. Eestis tekib aastas elaniku kohta ca 373 kg olmejäätmeid, 145 kg pakendijäätmeid.

Eestimaalaste tekitatud jäätmete hulk ei ole 10 aasta jooksul oluliselt muutunud, olgugi et ringlussevõtu nimel peaksime jäätmeid koguma liigiti. Kuigi 69% eestimaalastest sorteeris 2023. aastal prügi, langes teadlik plastitarbimine 45%-lt 31%-le. Ja ehkki inimesed küll sorteerivad, ostavad nad endiselt liiga palju ühekordset pakendit. Poes käies järgmist kilekotti võttes võib ju argumenteerida, et „misse üks kilekott ikka loeb“. Eestis tarbitakse aastas keskmiselt 152 õhukest kilekotti inimese kohta, mis asetab meid EL-is kuuendale kohale. Aasta lõpuks on väikese Eesti inimesed kasutanud kokku üle 208 miljoni õhukese kilekoti. Kas igaüks neist oli tõesti vajalik?

Detsembris kutsumegi märkama topeltpakendamist ja mõttetut pakendamist ning seda, kuis mõne pakendi eluiga on 50 sekundit.

Külmal talvekuul, kui päike ei paista ja tuugenid vaikivad, on energiakulu põhjamaal suur. Umbes 50% Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele ja statistikaameti andmetel toodetakse Eestis siiski veel suur osa energiast taastumatutest loodusvarudest, näiteks põlevkivist. Kliimaministeeriumi sihiks on lisaks puhtale tootmisele ka säästvalt tarbida.

Näiteks kiputakse suvel jahutama ruumid-autod 18 kraadini, talvel aga kütma 24 kraadini. Selle asemel kutsume aktsepteerima nelja aastaaega (kuni meil neid veel on!) ning leppima suvel veidi soojemate ja talvel veidi jahedamate ruumidega. Suvel on ju sobilik olla ilma pintsakuta ja lühikeste varrukatega ning talvel tõmmata jalga villased sokid ja selga pusa või kampsun. Igaüks saab ka kustutada tule ja lülitada välja seadmed, mida ta ei kasuta, ning seada kodus ja laboris külmkapp võimalusel kraad-kaks soojemale temperatuurile.

2023. aastal tarbis keskmine Eesti elanik ca 91 l vett ööpäevas ja sellega oleme Euroopas ühed säästlikumad. Samas on 82% Eesti veekasutusest elektrijaamade jahutusvesi. See näit on küll langemas, nagu ka tööstuse ja põllumajanduse veekasutus. Kus on aga Eestil selgelt probleeme, on reostuskoormus: seisundihinnangute alusel on Eesti pinnaveekogudest ligi pool kesises või veelgi kehvemas klassis. Peamisteks kesise või halvema seisundi põhjusteks on eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine, paisud ning ohtlike ainete nagu elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldus kalades, samuti reovee jõudmine pinna- ja põhjavette.

Toidu osas me nii säästlikud ei ole: 2021. aasta uuringu järgi läks Eesti kodumajapidamistes raisku üle 80 000 tonni toitu, mis on ligi pool raisatud toidust. Kõige rohkem tekitasid toidujäätmeid lastega pered, samuti üksi elavad noored inimesed ja noored lasteta paarid. Toiduraiskamist vähendades väheneb ka toidu tootmine, energiakulu ning vee, väetiste ja põllumajandusmaa kasutamine, kaasneb kokkuhoid toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt. Lisaks hoiame kõik kokku ka omaenda raha. 

Märtsis kutsume märkama nähtamatut: enda tekitatud digiprügi ja liigset digikoormust.

Ehkki ühest otsast aitavad targad süsteemid energiat säästa, vajab teine ots seda rohkemgi. Näiteks üks ChatGPT-päring kasutab 50–90 korda rohkem energiat kui tavaline Google’i otsing. Kasvav voogedastus, pilvearvutus ja plokiahela süsteemid nõuavad igavesti kasvavat andmetaristut, mis omakorda nõuab palju elektrienergiat. Iga aktiivse sotsiaalmeediakonto kohta tekib 0,5–2,5 grammi CO₂ minutis – igaüks võib kokku arvutada oma kontode jalajälje kuus või aastas. Telia hinnangul on keskmise eestlase digielu jalajälg 11,1 tonni CO₂ aastas.

Looduse kaitsmine on vajalik mitte loodusele, vaid inimese enda jaoks – ökosüsteemi hüvedel püsivad meie ma­jandussüsteemid, ühiskonnad ja elu. Parimateks näideteks neist hüvedest on puhas õhk, vesi ja toit. Elurikkuse vähenemise peamised põhjused on looduslike elupaikade muutused, mille on tinginud intensiivpõllumajandussüsteemid, ehitus, kaevandamine, metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleekspluateerimine, invasiivsed võõrliigid, saaste ning üha rohkem ka üleilmsed kliimamuutused. 

Võib ju mõelda, et Eestis on palju puhast loodust ja vähe reostust. Kuid mõtleme ka sellele, et Euroopa elustiil sõltub suuresti kogu maailma res­surssidest ja kaupade impordist. Kui eelmistel kuudel harjutasimegi juba väiksemat panust tarbimisse, siis aprillis keerame nina looduse poole, et sellega lähemalt tuttavaks saada.

Miks liikumine toetab vaimset tervist?

• Liikumine vabastab õnnehormoone – isegi 20 minutit päevas võib tõsta tuju ja vähendada ärevust.
• Keha liigub, meel rahuneb – liikumine aitab vaigistada ülemõtlemist ja leevendada stressi.
• Värskes õhus jalutamine on tasuta teraapia – see parandab keskendumisvõimet ja und.
• Regulaarne liikumine = parem uni – hea uni toetab emotsionaalset stabiilsust.
• Liikumine annab vaimsele pingele füüsilise väljundi – liigne pinge ei jää kehasse kinni.
• Aeg iseendale – liikumine on hetk, kus saad olla kohal ja kuulata oma vajadusi.
• Üks samm korraga – isegi lühike liikumine aitab luua tunnet, et sul on kontroll oma elu üle.
• Liikumine ühendab – koos liikumine loob tuge ja kuuluvustunnet.
• Mõtted selgeks, emotsioonid liikuma – füüsiline aktiivsus aitab töötada läbi tundeid.
• Tee oma vaimsele tervisele teene – liigu!