Kliimanutikas ülikool

Eesti on üks Euroopa autostunumaid riike: kui 1000 elaniku kohta on Euroopas keskmiselt 570 autot, siis Eestis 630, oleme sellega 5. kohal1. Samal ajal on 2022. a andmete põhjal Eesti 16–64-aastasest rahvastikust 52,8% ülekaalus või rasvunud; ülekilod mängivad üha suuremat rolli juba lapse- või noorukieas2. Ka pidev liiklusmüra kahjustab tervist. Müra peetakse Euroopa Liidus õhusaaste järel teisel kohal olevaks tervist mõjutavaks teguriks. Tallinnas on kõige olulisemaks müratekitajaks liiklus3. Mõlemat tekitavad autod. Muide, keskmise autosõidu pikkus Tallinnas on 3 km.

Niisiis kutsume inimesi autodest välja – jalgratastele, bussidesse, rongidesse ja kõnniteedele, kellel võimalik. Lükkame end lahti autopiloodist, mis ütleb „Lähen kusagile = istun autosse“ ja kutsume märkama tühi- ja mugavussõite. Näiteks kas sa praegu pead enda autoga minema või saab ka jala, bussiga või ühes autos koos sõbraga?

Seega - kui leiad kuurikoristamise käigus vana, aga sõidukorras jalgratta, millega keegi enam ei sõida, siis too see ülikooli. Loe lähemalt siit ja võta meiega ühendust rohekuud@taltech.ee 

Tegevused

• 22. september - autovabaduse päev

Sel kuul räägime kliimaärevusega toimetulemisest inimese tasandil ja tasaarengu võimalustest ühiskonna tasandil. Mis oleks, kui me ei peaks jahtima majanduskasvu? Kas igikestev kasv on üldse võimalik? Mis oleks, kui me ei taha kogu aeg rohkem, vaid lepime piisavaga? Mis üldse on piisav – milles peitub õnn heaoluteadlaste järgi?

Ära unusta, et:

• Sa ei ole üksi. Kliimaärevust tunneb üha rohkem inimesi – see näitab, et hoolid.
• Hirm keskkonna pärast on märk empaatiast, mitte nõrkusest.
• Kliimaärevus vajab kuulamist, mitte summutamist.
• Ärevus ei pea tähendama halvatust – see võib olla ka muutuste käivitaja.
• Ka väikesed sammud annavad kontrollitunnet ja leevendavad kliimaärevust.
• Tegutsedes koos teistega väheneb abituse tunne ja kasvab lootus.
• Kliimaärevus ei ole ainult individuaalne probleem – see on ühiskondlik signaal.
• Looduse hoidmine on ka iseenda hoidmine.
• Vahel tuleb lihtsalt hingata, mitte kohe päästa maailma.
• Tugev ei ole see, kes ei tunne hirmu, vaid see, kes tegutseb hoolimata sellest.

Maa ületarbimise päev on tänavu 1. augustil, Eestil oli aga juba 4. märtsil. Ületarbimise päev märgib päeva, mil planeedi aastane biovõimsuse eelarve oleks ära kasutatud, kui kõik Maal elaksid sama tarbimistaseme juures kui selle konkreetse riigi elanikud. Teisisõnu, Eesti käitub nagu meil oleks peaaegu kuus planeeditäit ressursse. 2018. aastal oli Eesti ületarbimise päev 30. märtsil, seega on meie väikese riigi koormus planeedile igal aastal üha suurem.

Enne jõule, novembris, kutsume järele mõtlema, mida ja kust me ostame ning miks – kas sellepärast, et reklaam käskis; sellepärast, et oli paha tuju; sest „see oli nii odav!“; sellepärast, et eelmisel korral ostsime kehva ja see läks katki?

Kui novembris keskendusime sellele, et vähem tarbida, siis enne jõule lähme sujuvalt üle sellele, et tarbida võimalikult pakendi­vabalt. Eestis tekib aastas elaniku kohta ca 373 kg olmejäätmeid, 145 kg pakendijäätmeid.

Eestimaalaste tekitatud jäätmete hulk ei ole 10 aasta jooksul oluliselt muutunud, olgugi et ringlussevõtu nimel peaksime jäätmeid koguma liigiti. Kuigi 69% eestimaalastest sorteeris 2023. aastal prügi, langes teadlik plastitarbimine 45%-lt 31%-le. Ja ehkki inimesed küll sorteerivad, ostavad nad endiselt liiga palju ühekordset pakendit. Poes käies järgmist kilekotti võttes võib ju argumenteerida, et „misse üks kilekott ikka loeb“. Eestis tarbitakse aastas keskmiselt 152 õhukest kilekotti inimese kohta, mis asetab meid EL-is kuuendale kohale. Aasta lõpuks on väikese Eesti inimesed kasutanud kokku üle 208 miljoni õhukese kilekoti. Kas igaüks neist oli tõesti vajalik?

Detsembris kutsumegi märkama topeltpakendamist ja mõttetut pakendamist ning seda, kuis mõne pakendi eluiga on 50 sekundit.

Külmal talvekuul, kui päike ei paista ja tuugenid vaikivad, on energiakulu põhjamaal suur. Umbes 50% Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele ja statistikaameti andmetel toodetakse Eestis siiski veel suur osa energiast taastumatutest loodusvarudest, näiteks põlevkivist. Kliimaministeeriumi sihiks on lisaks puhtale tootmisele ka säästvalt tarbida.

Näiteks kiputakse suvel jahutama ruumid-autod 18 kraadini, talvel aga kütma 24 kraadini. Selle asemel kutsume aktsepteerima nelja aastaaega (kuni meil neid veel on!) ning leppima suvel veidi soojemate ja talvel veidi jahedamate ruumidega. Suvel on ju sobilik olla ilma pintsakuta ja lühikeste varrukatega ning talvel tõmmata jalga villased sokid ja selga pusa või kampsun. Igaüks saab ka kustutada tule ja lülitada välja seadmed, mida ta ei kasuta, ning seada kodus ja laboris külmkapp võimalusel kraad-kaks soojemale temperatuurile.

2023. aastal tarbis keskmine Eesti elanik ca 91 l vett ööpäevas ja sellega oleme Euroopas ühed säästlikumad. Samas on 82% Eesti veekasutusest elektrijaamade jahutusvesi. See näit on küll langemas, nagu ka tööstuse ja põllumajanduse veekasutus. Kus on aga Eestil selgelt probleeme, on reostuskoormus: seisundihinnangute alusel on Eesti pinnaveekogudest ligi pool kesises või veelgi kehvemas klassis. Peamisteks kesise või halvema seisundi põhjusteks on eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine, paisud ning ohtlike ainete nagu elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldus kalades, samuti reovee jõudmine pinna- ja põhjavette.

Toidu osas me nii säästlikud ei ole: 2021. aasta uuringu järgi läks Eesti kodumajapidamistes raisku üle 80 000 tonni toitu, mis on ligi pool raisatud toidust. Kõige rohkem tekitasid toidujäätmeid lastega pered, samuti üksi elavad noored inimesed ja noored lasteta paarid. Toiduraiskamist vähendades väheneb ka toidu tootmine, energiakulu ning vee, väetiste ja põllumajandusmaa kasutamine, kaasneb kokkuhoid toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt. Lisaks hoiame kõik kokku ka omaenda raha. 

Märtsis kutsume märkama nähtamatut: enda tekitatud digiprügi ja liigset digikoormust.

Ehkki ühest otsast aitavad targad süsteemid energiat säästa, vajab teine ots seda rohkemgi. Näiteks üks ChatGPT-päring kasutab 50–90 korda rohkem energiat kui tavaline Google’i otsing. Kasvav voogedastus, pilvearvutus ja plokiahela süsteemid nõuavad igavesti kasvavat andmetaristut, mis omakorda nõuab palju elektrienergiat. Iga aktiivse sotsiaalmeediakonto kohta tekib 0,5–2,5 grammi CO₂ minutis – igaüks võib kokku arvutada oma kontode jalajälje kuus või aastas. Telia hinnangul on keskmise eestlase digielu jalajälg 11,1 tonni CO₂ aastas.

Looduse kaitsmine on vajalik mitte loodusele, vaid inimese enda jaoks – ökosüsteemi hüvedel püsivad meie ma­jandussüsteemid, ühiskonnad ja elu. Parimateks näideteks neist hüvedest on puhas õhk, vesi ja toit. Elurikkuse vähenemise peamised põhjused on looduslike elupaikade muutused, mille on tinginud intensiivpõllumajandussüsteemid, ehitus, kaevandamine, metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleekspluateerimine, invasiivsed võõrliigid, saaste ning üha rohkem ka üleilmsed kliimamuutused. 

Võib ju mõelda, et Eestis on palju puhast loodust ja vähe reostust. Kuid mõtleme ka sellele, et Euroopa elustiil sõltub suuresti kogu maailma res­surssidest ja kaupade impordist. Kui eelmistel kuudel harjutasimegi juba väiksemat panust tarbimisse, siis aprillis keerame nina looduse poole, et sellega lähemalt tuttavaks saada.

Miks liikumine toetab vaimset tervist?

• Liikumine vabastab õnnehormoone – isegi 20 minutit päevas võib tõsta tuju ja vähendada ärevust.
• Keha liigub, meel rahuneb – liikumine aitab vaigistada ülemõtlemist ja leevendada stressi.
• Värskes õhus jalutamine on tasuta teraapia – see parandab keskendumisvõimet ja und.
• Regulaarne liikumine = parem uni – hea uni toetab emotsionaalset stabiilsust.
• Liikumine annab vaimsele pingele füüsilise väljundi – liigne pinge ei jää kehasse kinni.
• Aeg iseendale – liikumine on hetk, kus saad olla kohal ja kuulata oma vajadusi.
• Üks samm korraga – isegi lühike liikumine aitab luua tunnet, et sul on kontroll oma elu üle.
• Liikumine ühendab – koos liikumine loob tuge ja kuuluvustunnet.
• Mõtted selgeks, emotsioonid liikuma – füüsiline aktiivsus aitab töötada läbi tundeid.
• Tee oma vaimsele tervisele teene – liigu!