Samal ajal kui osa inimesi teeb iga väiksemagi linnaliikumise autoga, leiab teine osa üles ka sobivad ühistranspordiliinid ja mõnusad kergliiklusteed ning isegi naudib neid. Ettevõtluse valdkonna jurist Tõnu Pihelgas kuulub nende teiste hulka ja jagab oma mõtteid ja kogemusi omal jõul liikumise võludest.
Kuidas teed oma valikud igapäevaseks liiklemiseks?
Tavaliselt liigun hommikuti Tallinna kesklinnast Superministeeriumi juurest Mektorysse ja õhtul tagasi ning enamast kasutan ühistransporti: Koidu peatusest lähevad ülikooli juurde bussid nr 23 ja 24 ning troll nr 3. Enamasti eelistan liikuda bussiga 24, sest see läheb kõige otsemat teed Mektory kõrval asuvasse bussipeatusesse ja väljub iga 7 minuti tagant. Juhul, kui on pärast tööd või töö ajal veel kusagile liikuda, siis otsustan, kas tulen tööle autoga või sõidan ühistranspordiga – sõltub vägagi sellest, kuhu ja kui kiirelt on vaja jõuda. Vahest olen palunud ka mõnel kolleegil ennast transportida, kui oma autot pole kaasas ja vaja minna kusagile, kuhu ühistranspordiga hästi ei saa.
Mida oled võitnud tänu sellele, et kasutad auto asemel ühistransporti?
Olen nii võitnud kui ka kaotanud. Võidud: 1. Bussiga nr 24 jõuan tööle kiiremini kui oma sõiduautoga, arvestades, et pean sõiduki kõigepealt garaažist võtma ja pärast garaaži tagasi viima. 2. Ühistranspordis ei pea ma tegelema sõiduki juhtimisega, vaid saan juba teel tööle kõik olulisemad uudised ära lugeda. 3. Sõiduki juhtimisega seotud riskid jäävad ühistransporti pakkuva organisatsiooni kanda. 4. Tasuta ühistransport on andnud ka rahalise kokkuhoiu. Kaotus: Olen möödunud talvel rohkem viirushaigustesse haigestunud kui varasematel talvedel. Kahtlustan, et mitmel juhul korjasin viiruse üles just ühistranspordist.
Liigun ka jalgrattal, süstaga, suuskadega, jalgsi ja ujudes. Paraku käin tööl ikka ühistranspordiga, sest kesklinnast nt jalgrattaga tööle tulemine võtaks väga palju aega ja vajaks palju peatuseid, et kõrvalteedelt tulevat transporti läbi lasta. Head jalgrattateed kesklinnast Mustamäele kahjuks ei tule.
Paljud inimesed põhjendavad enda väikest kehalist aktiivsust (ja auto liigkasutamist) ajapuuduse ja väsimusega. Kuidas Sina leiad aega ja jõudu liikumiseks?
Mina olen leidnud, et ühistranspordi kasutamine on aja kokkuhoid, mitte liigne aja kulutamine. Olen endale püstitanud ka nö treeningueesmärgid, et ennast vormis hoida. Kui trenni teha, siis on väsimust kah vähem. Vaimse töö tegemisel on füüsiline aktiivsus abiks, et vaimsest tööst välja puhata. Käin ujumas, matkamas, süstaga sõitmas, hiljuti Norras ja Rootsis suusamatkal. Füüsiline vorm paranes seal märgatavalt.
Mida soovitad neile, kes täna veel regulaarselt ei liigu?
Soovitaksin neil lugeda vaimse tervise vitamiinide kohta. Looduses liikumine turgutab vaimset tervist ja aitab elu kvaliteeti tõsta. Looduses liikumine aitab elu näha teisest perspektiivist ja seega ei tundu pisiasjad enam sedavõrd olulised. Seetõttu soovitan looduses liikuda ja märgata ka looduses toimuvat. See annab elule veel ühe täiendava perspektiivi.
Ole nagu Tõnu!
Mõõda enda eluviisi kestlikkust eluviisitestiga siin.
Kuidas anda oma panus keskkonnajalajälje vähendamisse, loe Tehnikaülikooli rohejuhisest ja Riigikantselei rohekäitumise tööriistakastist.