Kust tulevad parkimishinnad ja kuhu viivad bussirajad? Kuidas elada kauem ja kas autosõit ikka on ajavõit? Siin on 14 viisi, kuidas auto vältimine teeb su elu paremaks.
Liikumine paneb vere käima, vormib selle pehme koha lihaseid, tõstab tuju ja aju verevarustust. Ja nii iga päev. Ehk teisisõnu, varsti oled seksikam, rõõmsam JA targem kui need, kes liiguvad pigem autoga, lisaks elad kauem!
Jah, bussisõit tööle võtab ilmselt kauem aega kui autosõit, aga autoroolis on see sõidule kulutatud aeg, ühistranspordis sinu vaba aeg. Iga minut, mis bussijuht tegeleb liiklusega, on sul aega tukkuda või unistada, otsida Instast üles see ilus inimene, kellele sa ei julge kirjutada, lugeda krimkat, korrata kontrolltööks, ette valmistada koosolekut või saata sünnipäevaõnnitlusi. Isegi mediteerida saab.
Kui sõidad bussiga tööle 10 minutit ja koju samuti, oled saanud nädalas sada minutit asjadeks, milleks sul muidu aega ei olnud. Võimalik on ka lugeda midagi tõeliselt harivat – nüüd oled veelgi targem!
Lisaks sõidule säästad aega ja närve parkimiskoha otsimiselt.
Tanklate hinnasõda sind ei morjenda, sest kõige soodsam on kütus, mida sa ei põletanudki. Bussisõit tuleb odavam, eriti tallinlastele, ja kokkuhoitud raha eest saad osta näiteks uue raamatu bussis lugemiseks, kvaliteetsed tossud kõndimise nautimiseks või tüki lemmikkooki.
See koogitükk on täiesti okei – 1-kilomeetrine kõnd on tuhatkond sammu ja kulutab ca poolsada kalorit.
Finantsvabadusest unistades arvesta, et lisaks kütusele säästad raha ka parkimise pealt!
Uuringud näitavad, et inimesed on õhtuks õnnelikumad, kui neil on päeva jooksul suhtlemist teiste inimestega. Ühistransport tõstab sotsiaalset sidusust: kui autoroolis ajavad teised autod pigem närvi ja igaüks on ainult enda eest väljas, siis bussis kasvõi ainult pilke vahetades kogume mikroühendusi, mis aitavad sellele õnnele kaasa. Maailmas, kus psühholoogid ja heaoluteadlased räägivad „üksilduse pandeemiast“, vajame kuuluvustunnet rohkem kui kunagi varem.
Kui tõesti on vaja ummikut kiruda, tekib bussis pigem ühtsus- kui eraldatuse tunne. Kui kiruda pole vaja, annab ummik lisaminuteid oma asjade tegemiseks.
Jalgsi või rattaga liikudes kohtud rohkem ka tuttavatega ja sul on võimalus päriselt peatuda ja nendega veidi juttu rääkida, mitte ainult tuttavale autole viibata.
Füüsiline tegevus on vaimne puhkus. Jalutuskäik tööpäeva jooksul/järel aitab pea töömõtetest välja puhata ja õhtul on jaksu ka iseenda või lähedaste jaoks.
Kui jätad ka kooliealised lapsed linna vahel autoga sõidutamata, õpivad nad iseseisvalt liikuma – linn on nende ja sinul on rohkem vaba aega „taksojuhi“ töö arvelt.
Ühistranspordirajad ajavad sind närvi, sest sealt saaksid palju kiiremini sõita? Tule bussi – siis saadki neid privileege nautida.
Jalgsi liikudes näeb rohkem!
Nii et kui lähed tööle, kinno või sõbrale külla, siis uuri esmalt: äkki saab sinna jalgsi, bussi või rattaga ja sina saadki õnnelikumaks inimeseks? Proovi järele ja kiida takka või lükka ümber!