Samal ajal kui osa inimesi teeb iga väiksemagi linnaliikumise autoga, leiab teine osa üles ka sobivad ühistranspordiliinid ja mõnusad kergliiklusteed ning isegi naudib neid. Nii ka ärikorralduse instituudi lektor ja programmijuht Katrin Arvola.

Kuidas teed oma valikud igapäevaseks liikumiseks?
Elan töölt umbes 15 km kaugusel ja aastaid oli mu ainsaks liikumisviisiks auto. Tundsin aga, et vähene liikumine hakkab tervisele – istuv töö ja kehalise aktiivsuse puudus tekitasid väsimust ja sundisid otsima muutust. Kuna trenniks ei ole alati aega, hakkasin otsima viise, kuidas liikumine saaks olla osa igapäevaelust.
Alguses proovisin rongiga sõitmist ja jalgsi liikumist rongipeatusest tööle. Seejärel katsetasin ratta ja rongi kombinatsiooni. Kevadel tegin suure sammu ja ostsin elektrijalgratta – see võimaldab mul läbida kogu teekonna mugavalt ja mõõduka koormusega. Rattasõit mööda kergliiklusteed võtab umbes 40 minutit, on värskendav ja ei sõltu tuulest ega ilmast nii palju kui tavaratas. Valin liikumisviisi vastavalt ilmale, ajale ja energiatasemele, kuid eelistus on alati aktiivne ja keskkonnasõbralik liikumine, mis aitab tasakaalustada istuvat tööpäeva.
Mida oled võitnud tänu sellele, et kasutad auto asemel ratast?
Kõige suurem võit on see, kui selgeks pea hommikul värske õhu käes liikudes saab. Rattasõit tööle mõjub paremini kui kohv – ja tõesti, kohvi kulub tööle jõudes oluliselt vähem. Tunnen end ärksana ja keskendumisvõimelisena juba enne arvuti taha istumist.
Õhtul koju jõudes on hea tunne, et vajalik liikumine on tehtud – päevane aktiivsus on saavutatud loomulikul moel. See loob rahuliku ja tasakaalus päeva, kus liikumine ei ole lisakohustus, vaid osa elustiilist.
Paljud inimesed põhjendavad enda väikest kehalist aktiivsust (ja auto liigkasutamist) ajapuuduse ja väsimusega. Kuidas Sina leiad aega ja jõudu liikumiseks?
Minu jaoks on liikumine osa päevast, mitte eraldi treening. Näiteks rattasõit tööle asendab autosõitu ja annab samal ajal liikumiskoormuse. Elektrijalgratas aitab hoida koormuse mõõduka – ma ei väsi üle, kuid saan siiski liikuda.
Kui olen väsinud või ilm on halb, saan osa teekonnast sõita rongiga. Minu kodutee kulgeb raudtee kõrval, mis annab paindlikkuse – saan igal hetkel otsustada rongile minna. Praktikas olen seda harva kasutanud, aga teadmine, et see võimalus on olemas, annab kindlustunde. Isegi väike liikumine on parem kui mitte midagi!
Mida soovitad neile, kes täna veel regulaarselt ei liigu?
Alusta väikeste sammudega – näiteks vali üks päev nädalas, kus jätad auto koju ja proovid tööle minna rattaga, rongiga või jalgsi. Ei pea kohe kõike muutma. Mina alustasin samuti katsetamisega ja avastasin, et liikumine tööle ei ole koormav, vaid värskendav. Elektrijalgratas on suurepärane abivahend – see aitab ületada väsimuse ja distantsi hirmu ning muudab liikumise kergemaks ja nauditavamaks.
Kui liikumine muutub harjumuseks, märkad, et see annab energiat, mitte ei võta seda. Päev algab selge peaga ja õhtul koju jõudes on tunne, et oled enda eest juba hoolitsenud. Liikumine ei pea olema suur pingutus – see võib olla loomulik osa päevast, mis toetab nii keha kui meelt.