2024. aastal ületas Maa keskmine temperatuur 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga, ehkki juba 2015. aastal sai Pariisis üleilmselt sätestatud, et vähemalt 2100. aastani me seda piiri ei ületa. Tehnikaülikool on parema tuleviku suunas astumas järgmist sammu: kommunikatsioonikeskusest alanud initsiatiiv kutsub ülikooliperet kaasa „rohelistele teemakuudele“, millega muuta igapäevased harjumused kestlikumaks. Eesmärk on vähendada igaühe ja seeläbi ka ülikooli keskkonnajalajälge.

Meie põhisõnum on: ole mõistlik! Plaanis pole keelata, sundida ega vastanduda, vaid pakkuda võimalusi ja teha koos. Tulemuseks loodame saada kasvõi väikese reaalse muutuse igapäevastes harjumustes, nt väiksem isikliku auto kasutus, vähesem liha tarbimine, säästlikum energiakasutus hoonetes, liigsete pakendite vältimine, parem tervisekäitumine, teadlikum ja teadvustatum tarbimine.

Üheksa kuud, üheksa teemat

September – transport ja liikuvus. Õppeaasta algab teemaga, mis ilmselt kõige rohkem kirgi kütab – autostumine. Ehkki auto on mugav ja tihti vajalik, toob nende liigne kasutamine probleeme kõigile.

Eesti on üks Euroopa autostunumaid riike: kui 1000 elaniku kohta on Euroopas keskmiselt 570 autot, siis Eestis 630, oleme sellega 5. kohal¹. Samal ajal on 2022. a andmete põhjal Eesti 16–64-aastasest rahvastikust 52,8% ülekaalus või rasvunud; ülekilod mängivad üha suuremat rolli juba lapse- või noorukieas². Ka pidev liiklusmüra kahjustab tervist. Müra peetakse Euroopa Liidus õhusaaste järel teisel kohal olevaks tervist mõjutavaks teguriks. Tallinnas on kõige olulisemaks müratekitajaks liiklus³. Mõlemat tekitavad autod. Muide, keskmise autosõidu pikkus Tallinnas on 3 km.

Niisiis kutsume inimesi autodest välja – jalgratastele, bussidesse, rongidesse ja kõnniteedele, kellel võimalik. Lükkame end lahti autopiloodist, mis ütleb „Lähen kusagile = istun autosse“ ja kutsume märkama tühi- ja mugavussõite. Näiteks kas sa praegu pead enda autoga minema või saab ka jala, bussiga või ühes autos koos sõbraga?

Oktoobris on fookuses vaimne tervis – kuna üliõpilasesindus korraldab meeleturgutuse kuud, ei ole meilgi plaanis muid teemasid. Sel kuul räägime kliimaärevusega toimetulemisest inimese tasandil ja tasaarengu võimalustest ühiskonna tasandil. Mis oleks, kui me ei peaks jahtima majanduskasvu? Kas igikestev kasv on üldse võimalik? Mis oleks, kui me ei taha kogu aeg rohkem, vaid lepime piisavaga? Mis üldse on piisav – milles peitub õnn heaoluteadlaste järgi?

November – mõistlik tarbimine ja taas­kasutus. Maa ületarbimise päev on tänavu 1. augustil, Eestil oli aga juba 4. märtsil⁴. Ületarbimise päev märgib päeva, mil planeedi aastane biovõimsuse eelarve oleks ära kasutatud, kui kõik Maal elaksid sama tarbimistaseme juures kui selle konkreetse riigi elanikud. Teisisõnu, Eesti käitub nagu meil oleks peaaegu kuus planeeditäit ressursse. 2018. aastal oli Eesti ületarbimise päev 30. märtsil, seega on meie väikese riigi koormus planeedile igal aastal üha suurem.

Enne jõule, novembris, kutsume järele mõtlema, mida ja kust me ostame ning miks – kas sellepärast, et reklaam käskis; sellepärast, et oli paha tuju; sest „see oli nii odav!“; sellepärast, et eelmisel korral ostsime kehva ja see läks katki?

Detsember – jäätmete ja pakendite vältimine. Kui novembris keskendusime sellele, et vähem tarbida, siis enne jõule lähme sujuvalt üle sellele, et tarbida võimalikult pakendi­vabalt. Eestis tekib aastas elaniku kohta ca 373 kg olmejäätmeid, 145 kg pakendijäätmeid.⁵

Eestimaalaste tekitatud jäätmete hulk ei ole 10 aasta jooksul oluliselt muutunud, olgugi et ringlussevõtu nimel peaksime jäätmeid koguma liigiti. Kuigi 69% eestimaalastest sorteeris 2023. aastal prügi, langes teadlik plastitarbimine 45%-lt 31%-le⁶. Ja ehkki inimesed küll sorteerivad, ostavad nad endiselt liiga palju ühekordset pakendit. Poes käies järgmist kilekotti võttes võib ju argumenteerida, et „misse üks kilekott ikka loeb“. Eestis tarbitakse aastas keskmiselt 152 õhukest kilekotti inimese kohta⁷, mis asetab meid EL-is kuuendale kohale. Aasta lõpuks on väikese Eesti inimesed kasutanud kokku üle 208 miljoni õhukese kilekoti. Kas igaüks neist oli tõesti vajalik?

Detsembris kutsumegi märkama topeltpakendamist ja mõttetut pakendamist ning seda, kuis mõne pakendi eluiga on 50 sekundit.

Jaanuar – soojus ja valgus ehk energia. Külmal talvekuul, kui päike ei paista ja tuugenid vaikivad, on energiakulu põhjamaal suur. Umbes 50% Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele ja statistikaameti andmetel toodetakse Eestis siiski veel suur osa energiast taastumatutest loodusvarudest, näiteks põlevkivist. Kliimaministeeriumi sihiks on lisaks puhtale tootmisele ka säästvalt tarbida.

Näiteks kiputakse suvel jahutama ruumid-autod 18 kraadini, talvel aga kütma 24 kraadini. Selle asemel kutsume aktsepteerima nelja aastaaega (kuni meil neid veel on!) ning leppima suvel veidi soojemate ja talvel veidi jahedamate ruumidega. Suvel on ju sobilik olla ilma pintsakuta ja lühikeste varrukatega ning talvel tõmmata jalga villased sokid ja selga pusa või kampsun. Igaüks saab ka kustutada tule ja lülitada välja seadmed, mida ta ei kasuta, ning seada kodus ja laboris külmkapp võimalusel kraad-kaks soojemale temperatuurile.

Veebruar – mõistlik vee ja toidu tarbimine. 2023. aastal tarbis keskmine Eesti elanik ca 91 l vett ööpäevas ja sellega oleme Euroopas ühed säästlikumad. Samas on 82% Eesti veekasutusest elektrijaamade jahutusvesi⁸. See näit on küll langemas, nagu ka tööstuse ja põllumajanduse veekasutus. Kus on aga Eestil selgelt probleeme, on reostuskoormus: seisundihinnangute alusel on Eesti pinnaveekogudest ligi pool kesises või veelgi kehvemas klassis. Peamisteks kesise või halvema seisundi põhjusteks on eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine, paisud ning ohtlike ainete nagu elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldus kalades, samuti reovee jõudmine pinna- ja põhjavette.

Toidu osas me nii säästlikud ei ole: 2021. aasta uuringu järgi läks Eesti kodumajapidamistes raisku üle 80 000 tonni toitu, mis on ligi pool raisatud toidust⁹. Kõige rohkem tekitasid toidujäätmeid lastega pered, samuti üksi elavad noored inimesed ja noored lasteta paarid. Toiduraiskamist vähendades väheneb ka toidu tootmine, energiakulu ning vee, väetiste ja põllumajandusmaa kasutamine, kaasneb kokkuhoid toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt. Lisaks hoiame kõik kokku ka omaenda raha. 

Märts – digipuhtus ja e-prügi. Märtsis kutsume märkama nähtamatut: enda tekitatud digiprügi ja liigset digikoormust.

Ehkki ühest otsast aitavad targad süsteemid energiat säästa, vajab teine ots seda rohkemgi. Näiteks üks ChatGPT-päring kasutab 50–90 korda rohkem energiat kui tavaline Google’i otsing. Kasvav voogedastus, pilvearvutus ja plokiahela süsteemid nõuavad igavesti kasvavat andmetaristut, mis omakorda nõuab palju elektrienergiat. Iga aktiivse sotsiaalmeediakonto kohta tekib 0,5–2,5 grammi CO₂ minutis¹⁰ – igaüks võib kokku arvutada oma kontode jalajälje kuus või aastas. Telia hinnangul on keskmise eestlase digielu jalajälg 11,1 tonni CO₂ aastas.

Aprill – elurikkus. Looduse kaitsmine on vajalik mitte loodusele, vaid inimese enda jaoks – ökosüsteemi hüvedel püsivad meie ma­jandussüsteemid, ühiskonnad ja elu. Parimateks näideteks neist hüvedest on puhas õhk, vesi ja toit. Elurikkuse vähenemise peamised põhjused on looduslike elupaikade muutused, mille on tinginud intensiivpõllumajandussüsteemid, ehitus, kaevandamine, metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleekspluateerimine, invasiivsed võõrliigid, saaste ning üha rohkem ka üleilmsed kliimamuutused. Võib ju mõelda, et Eestis on palju puhast loodust ja vähe reostust. Kuid mõtleme ka sellele, et Euroopa elustiil sõltub suuresti kogu maailma res­surssidest ja kaupade impordist. Kui eelmistel kuudel harjutasimegi juba väiksemat panust tarbimisse, siis aprillis keerame nina looduse poole, et sellega lähemalt tuttavaks saada.

Mai – liikumine iseenda heaks. Viimasel rohekuul enne õppeaasta lõppu keskendume iseendile. Kutsume ülikooliperet väljas liikuma omaenda vaimse ja füüsilise tervise heaks. Liikumine värskes õhus trimmib keha ja toob õnnehormoone, eriti kui seda teha koos.

Suvekuudeks jääb juba iseseisev töö igaühele jõukohases koguses. Loodame siiski, et mõnegi mõtte, leiu ja sammu olete selleks ajaks igast kuust kaasa võtnud. Iga tegu loeb – tee head!

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.

¹        Passenger cars in the EU, Eurostat

²            Ülemaailmne rasvumise päev: probleem on Eestis suur nii täiskasvanute kui laste seas. TAI, 2025

³            tallinn.ee/et/keskkond/myra 

⁴            World Overshoot Day overshoot.footprintnetwork.org

⁵        Keskkonnaportaal keskkonnaportaal.ee/et/keskkonnaulevaade/keskkonnaulevaade-jaatmed-ja-ringmajandus

⁶        „Eesti inimesed on hakanud vähem prügi sortima“. Bioneer, 2024

⁷        „Kui plast võtab maad“. Statistikaamet, 2023

⁸        „Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid“. Statistikaamet, 2025

⁹        „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“. SEI ja Maaülikool, 2021

¹⁰      https://www.enterpriseappstoday.com/stats/digital-footprint-statistics.html