Täna õpib Elise-Irene Lensment TalTechis arhitektuuri. See eriala ühendab loomingu ja inseneeria ning paneb proovile nii kujutlusvõime kui ka süsteemse mõtlemise.

Midagi enamat kui joonistamine

Paljude jaoks seostub arhitektuur eelkõige joonistamisega. Elise sõnul on see vaid väike osa tervikust. „Arhitektuur ei ole lihtsalt ilusate majade joonistamine. See on keskkonna loomine, kus inimesed elavad, liiguvad ja tunnevad end hästi,“ selgitab ta.

Sama rõhutab ka TalTechi arhitektuuri õppekava lähenemine - arhitektuur on olemuselt interdistsiplinaarne ühendades disaini, inseneeria, keskkonnateadlikkuse ja sotsiaalse vastutuse. Tudeng õpib mõtlema korraga nii loovalt kui ka tehniliselt. Just see kombinatsioon oligi Elise jaoks määrav.

Otsus, mis ei sündinud üleöö

Väga paljudel noortel tekib eriala valides tekib küsimusi ja kahtlusi. Kas see sobib mulle? Kas olemasolevatest oskustest piisab valitud erialal? Tegelikkuses ei eeldata ülikoolis täiuslikke teadmisi ega valmis oskusi. Olulisemad on huvi valdkonna vastu, avatud mõtlemine ning valmisolek õppida ja areneda. 

Kuigi Elise tundis juba kooliajal huvi loovate tegevuste vastu, ei olnud arhitektuur tema esimene ja ainus valik. Ta kaalus erinevaid erialasid, kuid otsustavaks sai arusaam, et arhitektuur pakub võimalust ühendada mitu huvi korraga. „Mind kõnetas see, et siin saab luua midagi päriselt toimivat. Mitte ainult idee, vaid reaalse ruumi,“ ütleb ta.

Arhitektuur eeldab küll väga laiapõhjalisi ja samas spetsiifilisi teadmisi, kuid just selleks õpitaksegi koolis järk-järgult vajalikke oskusi omandama. „TalTechi üheks tugevuseks on võimalus õppida eri valdkondade õppejõududelt ja spetsialistidelt Õppekava toetab mitmekülgse teadmiste pagasi kujunemist ning aitab siduda loomingulise ja tehnilise poole tervikuks,“ kiidab Elise. 

TalTechi arhitektuuriõppe keskmes on stuudioprojektid, mis saadavad tudengit esimesest kursusest kuni lõpetamiseni. Need ei ole abstraktsed harjutused, vaid sageli päriselul põhinevad ülesanded.

Elise meenutab, et just see oli üks suurimaid üllatusi. „Sa ei lahenda lihtsalt kujuteldavat ülesannet. Sageli on tegemist päris asukoha ja päris probleemiga. See paneb sind teistmoodi pingutama.“ Projektipõhine õpe tähendab ka tihedat koostööd – nii kursusekaaslaste, õppejõudude kui ka teiste erialade tudengitega. Tehnikaülikooli keskkonnas on loomulik, et arhitektid ja insenerid õpivad üksteise keelt mõistma juba varakult. See oskus on ka hilisemas töös kriitilise tähtsusega.

Väljakutsed, mis arendavad

Arhitektuuriõpe ei ole lihtne. See nõuab aega, pühendumist ja oskust taluda ka ebakindlust. Elise sõnul on tema suurimaks väljakutseks on olnud ajajuhtimine ja oma ideede kaitsmine. Projektide kaitsmised, arutelud ja tagasiside on õppe loomulik osa. „Sa pead õppima oma mõtteid selgelt väljendama ja ka kriitikat vastu võtma. Alguses võib see olla raske, aga see arendab väga palju.“ Samas just need hetked loovad arenguhüppeid. 

Õpingud ei piirdu ainult auditooriumi ja stuudioga. TalTechis arhitektiks õppides on oluline roll ka töötubadel, rahvusvahelistel projektidel ja praktikatel. Näiteks on tudengid osalenud projektides, kus lahendatakse päris linnaruumi küsimusi ka väljaspool Eestit. Sellised kogemused annavad võimaluse näha, kuidas arhitektuur toimib erinevates kultuurilistes ja keskkondlikes kontekstides.

Neljandal kursusel ootab ees ka büroopraktika, mis viib tudengi esimest korda päris töömaailma. Sageli kujuneb sellest ka tudengi esimene erialane töökoht.

Kellele see eriala sobib?

Elise sõnul ei pea tulevane tudeng olema ei kunstnik ega matemaatikageenius.

Küll aga on mõned omadused, mis aitavad:

• huvi loomise ja keskkonna kujundamise vastu,
• ruumiline mõtlemine ja kujutlusvõime,
• valmisolek katsetada ja eksida,
• empaatiavõime.

Viimane on eriti oluline omadus. Arhitekt ei loo ruumi iseendale, vaid väga erinevatele inimestele – lastest eakateni. „Sa pead suutma mõelda, kuidas keegi teine seda ruumi kogeb,“ ütleb Elise.

Müüt, mida tasub murda

Üks levinumaid arusaamu on, et arhitekt peab olema juba enne õppima asumist väga hea joonistaja. Tegelikult on joonistamine oskus, mida saab õppida. Olulisem on julgus visuaalselt väljenduda ja oma ideid katsetada. Sisseastumisel ei oodata kandideerijalt valmis arhitektuurseid projekte, vaid pigem mitmekesist loomingulist portfoolio esitamist, mis peegeldab kandidaadi huvisid ja mõtteviisi.

TalTechis rõhutatakse, et arhitekt ei ole ainult projekteerija, vaid ka vastutaja. Tema loodud keskkond mõjutab inimeste igapäevaelu aastakümneteks. Elise jaoks tähendab see, et iga projekt on võimalus midagi paremaks muuta. „See ei ole lihtsalt töö. See on viis maailma kujundada,“ arvab Elise. 

Pilk tulevikku

Viie aasta pärast näeb Elise end erialasel tööl – tõenäoliselt arhitektuuribüroos, kus saab edasi arendada nii loomingulist kui ka tehnilist poolt. TalTechi haridus annab tema sõnul selleks tugeva aluse. Tehniline kompetents ja koostöökogemus inseneridega on oskused, mida tööandjad kõrgelt hindavad.

Aga võib-olla veel olulisem on mõtteviis, mille õpingud kujundavad. Võime näha ruumi tervikuna. Märgata seoseid. Ja luua midagi, millel on reaalne tähendus.

Kandideerimine on avatud

Kandideerimine TalTechi on juba käimas. Avaldusi saab esitada vastuvõtu infosüsteemis SAIS kuni 6. juuli südapäevani. 

Loe arhitektuuri eriala ja sisseastumistingimuste kohta siit