Kui kõrghariduse esimesel tasandil ehk bakalaureuseõppes antakse üldisi teadmisi paljudest eluvaldkondadest, siis teise astme ehk magistriõpingute käigus saab minna oma erialal pelgast pinnavirvendusest märksa sügavamale ning näha asjade olemust juba analüüsivõimelise loova inseneri tasandilt. Lisaks saab tulevane magister siduda õpingud edenemisega karjääriredelil, sest paindlik õppevorm võimaldab seda.

IT-valdkond nõuab pidevat õppimist

Tänane TalTechi doktorant ja militaarvaldkonna seiresüsteeme arendava ettevõtte DefSecIntel Solutions teadusinsener Jürgen Soom valis IT- ja arvutiinseneri elukutse omandamiseks magistriõppe suuresti sellepärast, et need teadmised võimaldavad pädevalt kaasa rääkida tänapäeval kiiresti arenevates ja paljuski ühiskonna arengut määravates valdkondades, milleks on näiteks tehisintellekt, digitaliseerimine ja robotite koostöö inimesega. Kõik see, millest koosneb Tööstus 5.0.

Näiteks seonduvad IT-valdkonna praegused väljakutsed sellega, kuidas muuta andmekogud järjest kvaliteetsemateks, et tehisaru saaks nende põhjal jõuda omakorda täpsemate tulemusteni.

„Infotehnoloogia muutub kiiresti, mistõttu see ala vajab pidevat juurdeõppimist, et saada aru, mida see areng endast kujutab ja milline on selle sisu,” räägib Soom. „Magistriõpe andis oskuse lahti seletada näiteks kasvõi tehisintellekti olemuse, oskuse näha, mis toimub n-ö protsesside taga. Miks masin teeb just seda ja sellisel moel? IT valdkonnas on veel väga rohkesti küsimusi, millele pole head vastust. Magistrihariduse omandamise järel oskab inimene kõigepealt vajalikke küsimusi esitada ja seejärel ka teab, kust otsida vastuseid.”

Praeguses ametis, kus uuenduslike infotehnoloogiliste süsteemide väljatöötamiseks tuleb igapäevaselt sõna otseses mõttes avastada uusi teadmisi, on magistriõppe läbimine ei vähem ega rohkem kui möödapääsmatu. Just selle kiire arengu tõttu, mis tänapäeval IT-alal toimub, otsustas Soom jääda ka pärast ettevõtlusse siirdumist truuks teadusele, astus TalTechi IT-teaduskonnas doktorantuuri ning jätkab teadustegevust kõrvuti inseneritööga. Vundamendi selleks ladus ta enda sõnul just magistriõppes.

Magistriõpe aitab süveneda huvipakkuvasse teemasse

Nimelt leiab Soom, et magistriõpingutel omandab inimene oskuse valitud valdkonda sügavuti minna, olla oma otsustes iseseisev ja enesekindel ning arendab kriitilist mõtlemist. Olgu tegemist tehisintellekti, digitaalse lahenduse või robotitega – hea insener peab aru saama, kuidas protsessid toimivad, ning mõistma, miks midagi juhtub ja milleni see viib.

Jürgen Soomi sõnul peaks magistriõppesse astudes olema selge, mis inimest täpselt huvitab. Olgu selleks siis robootika, mehhatroonika, masinõpe või midagi muud, valik tuleb teha, lihtsalt niisama igaks juhuks ei ole mõtet minna, sest mingit eriala süvendatult õppima asudes teed ikkagi otsuse, mis mõjutab kogu edasist elu ja karjääri. Ja see valik võiks olla detailselt läbimõeldud.

„Ma ei soovitaks alguses väga kinni jääda palganumbrisse, mis pärast magistriõpinguid võiks ju olla üksjagu suurem. Motivatsiooni õpingute jätkamiseks võiks anda see, kui sul on vastus küsimusele – miks ma seda tahan teha,” arutleb Soom. „Tule magistriõppesse siis, kui sind mõni valdkond väga huvitab ja sa tahad selles anda oma panuse, et maailma paremaks muuta.”

Ta on veendunud, et ainuüksi haridus ei omista inimesele eksperditaset, selle annab oskus iseseisvalt, vajadusel ka kriitiliselt mõelda, kogu aeg uusi teadmisi omandada ja käsitleda erialaseid teemasid loovalt ja avatult. Selle juurde kuulub ka otsuste põhjendamine ja arusaamine, millised arengud viisid just sellise otsuseni.

Tööandjad võitlevad iga arvutiinseneri pärast

Lisaks erialasele õppele sisaldavad magistriõpingud eraldi ka ettevõtluse alast koolitust – kuidas alustada ja kuidas edasi liikuda.

Soom kinnitab, et magistriõpingute ühildamine töölkäimisega on TalTechis reaalne, seda saab hästi korraldada, kuigi tuleb muidugi pingutada. Nii möödus ka temal nii mõnigi nädalavahetus õpikute ja konspektide taga.

„Aga pingutamiseks annab jõudu motivatsioon. Kui see on endale selgeks tehtud ja eesmärk kindel, siis ei ole miski võimatu,” ütleb ta. „Indu võiks anda teadmine, et infotehnoloogiaalase magistriharidusega inseneri ootab lai tööpõld pea kõikidel elualadel. Tööpakkumisi sajab uksest ja aknast, kusjuures tööandjad on valmis üksteist üle trumpama, kuna arvutiinsenerid on tööturul väga kõrges hinnas. Tean oma tutvusringkonnast inimesi, kes on saanud järjepanu paremaid ja veel paremaid pakkumisi.”

Ta märgib, et TalTech toetab igakülgselt tudengite siirdumist ettevõtlusse, samas kaasatakse aina rohkem magistrante teadustöösse.

„Ikka sellepärast, et infotehnoloogias muutuvad teadmised pidevalt. Kasvõi näiteks andmete kogumise vallas, kus on ülimalt oluline, et magistrandid teeksid ise läbi need protsessid, saamaks teada, mida tegelikult tähendab andmete kogumine, nende puhastamine, andmete märkimine, annoteerimine ja profileerimine,” selgitab Soom. „Nii saavad nad aru asja sisust ning õpivad n-ö kastist välja mõtlema.”

Oma magistriõpingute tulemuslikkust kokku võttes märgib ta, et magistrikraad ei tähenda kaugeltki õpingute lõppu, küll aga loob inimene selle omandamisega endale võimaluse avada palju uusi uksi, mis bakalaureusetasemel olles jääksid suletuks. Nõnda võib magistriõppe järel jääda mõneks ajaks ülikooli, teha läbi ka doktorantuur ja panna ennast proovile teadustöös. Teine võimalus on siirduda kohe erasektorisse, mis aga ei takista näiteks viie aasta pärast akadeemilisele tööle naasmist.

Jürgen Soom kirjeldab oma õpingukogemusi ka 23. aprillil toimuval magistriõppe väärtust tööturul tutvustaval TalTechi karjääriseminaril „Magistriks? Magistriks!”, mis peetakse tehnikaülikooli tudengimajas kell 17–19.30.

Vastuvõtt TalTechi magistriõppesse juba käib. Avaldusi saab esitada 3. juuli keskpäevani. Reaalsed teadmised reaalsetele tegijatele: taltech.ee/reaalne.