Millest oleneb palk Eesti tööturul? Kõige lihtsamalt vastates vähemalt kümnest erinevast tegurist, millest aga ühe kesksemana joonistub välja kõrgem haridustase.
Eesti Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder on Eestis ilmselt parim valik, kelle käest küsida, kuidas on omavahel seotud töötaja haridustase ja tema sissetulek. Ning TalTechi magistriõppe karjääriseminaril Kadri Seederi käest just seda küsitigi.
Analüütiku vastus oli ühene: haridusel ja palgal on selge seos – aga nüansse on siin oluliselt rohkem. Nii väärtustatakse tööturul ühelt poolt inimese teadmisi ja oskusi, teisalt ka võimekust, avatust uutele kogemustele, kohanemisvõimet, meelekindlust. Kindlasti on loetletud jooned omased paljudele, aga läbitud ülikooliõpe annab siin tõsikindla vastuse – eriti nüüdsel ajal, kui õppetöö, eriti selle ühendamine töö- ja eraeluga, nõuab veelgi enam sihikindlust, enda järjekindla kokkuvõtmise võimet.
Teine oluline palganüanss lähtub hüpoteesist, et need, kes kõrgemat haridustaset sihivad, on juba loomult ambitsioonikamad. Ning ambitsioonikamad on nad ilmselt ka tasuvamat töökohta või palganumbrit küsides.
Kolmas teema, milles haridustase ja töötasu vahel valitseb selge seos, on vastutus. Nn vastutavatel ehk paremini tasustatud töökohtadel eeldatakse tihti ka kõrgemat haridustaset.
Ning neljandaks on kõrgema haridusega inimesel TalTechi kogemuse põhjal järeldades laiem ülevaade oma valdkonnast, tõenäoselt ka avaram maailmapilt, õpingute ajal kujunenud võrgustik ja seega ka head eeldused oma firma luua ning niiviisi isendale palka maksta.
Jah, seosed pole alati üksühesed, selgus ka Kadri Seederi ettekandest „Milline on magistrikraadi hind palgaturul?“. Oleneb ju tasu veel sellest, millisel alal töötaja tegutseb, milline on selle ala tähtsus ühiskonnas, milline on konkreetne tööandja, aga ka sellest, mitu tundi päevas tööd tehakse või kui intensiivne on pingutus. Pealegi ei pea töötasu koosnema ainult brutopalgast – olulist rolli mängivad ka lisatasud, preemiad, näiteks mõne projekti eduka lõpetamise puhul. Ning üsna tõenäoliselt juhivad projekte pigem kõrgemalt haritud.
Just TalTechi võimalus
Täiesti omaette teema on ka see, milline on tööjõuvajadus ühes või teises valdkonnas. Praeguse aja Eestis on tõsiasi see, et ametikohti on keeruline täita just tehnilistel erialadel. Veelgi enam: isegi kandideerijaid on raske leida. Nii avanevad tehniliste erialade asjatundjatel head võimalused töökohta valida ja head palka küsida.
Tööjõupuuduse tingimustes teevad tööandjad ka ülepakkumisi, mis ühelt poolt tõstavad spetsialistide enesehinnangut, teisalt kergitavad ka palganumbrit. Just sellise näite tõi karjääriseminaril edukas teede-ehitaja, Verston Eestis töötav TalTechi vilistlane Andro Aavik.
Aavik ise hindas varasematel tööaastatel kogemust haridusest tähtsamakski, kutsestandardi rakendudes aga mõtestas oma sihid ümber ja jõudis magistrikraadini. Kõrvuti haridusest ja kogemusest lähtuvate võimalustega on tähtis ka julgus võtta vastutus. „Kui seda julged, kasvab su palganumber pidevalt,“ kinnitas Andro Aavik.
Kõrvuti tõsiasjaga, et kõrgem haridustase toob üldiselt kõrgema palga, on Tallinna Tehnikaülikooli vaates oluline Kadri Seederi esitatud info, et Haridussilm.ee andmete põhjal just reaalained on need, mis praegusel tööturul kõrgema palga toovad. „IT-sektoris mängib kraad olulist rolli, see pole lihtsalt paber,“ täiendab seda väidet praegu juba doktoriõpinguid lõpetav DefSecIntel Solutions teadusinsener Jürgen Soom.
Ka elu ise tundub mõnusam
Palgal on aga veel mitu nüanssi – see peab olema ka väärikas ja õiglane. „Suurem rahanumber ei kompenseeri seda, kui mul on tööl väga raske või väga igav,“ väidab Eesti Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Just sellelt aluselt lähtuvad ka mitmed nö karjääripöörded, just siin on oluline tööandja märkav ja toetav roll.
Samas on ka TalTechil mitmeid ja mitmeid magistriharidusega vilistlasi, kelle praegune ametikoht seda ei eeldagi. Ometi pakub omandatud kraad naudingut.
„Magistrikraad on kujundanud mind inimesena – seda, kuidas ma teemasid näen, neid käsitlen,“ rääkis Eesti Energias töötav TalTechi vilistlane Triin Müür. „Aga muidugi on seda hea ka oma CV-sse lisada“.
Otsest vajadus magistrikraadi järele pole ka Kariibi merel laevajuhina töötaval TalTechi Eesti Mereakadeemia vilistlasel Helen Lingil. Oma laevas on ta lausa ainus kraadiomanik. „Samas on magistrikraad merenduses nö kõva sõna, andes tulevikuks palju avaramaid võimalusi,“ kinnitas Helen Link.
Ja viimaseks, kuid mitte vähimaks - kõrgema haridusega inimesed on oma eluga keskmiselt rohkem rahul, kinnitab Kadri Seeder. Ilmselt on põhjus eelkõige huvitavas ja motiveerivas, võimetele vastavas töös, aga kindlasti ka selle eest saadavas tasus.
Kui soovid reaalseid teadmisi, et luua reaalseid lahendusi, siis esita avaldus TalTechi magistrisse hiljemalt 3. juuli keskpäeval: taltech.ee/reaalne