Tankid Moskva lähistel

Pahaaimamatult asusime isa ja aasta vanema õega Moskva poole teele. Kuigi isa oli sealt juba kingitusi toonud, siis oma käega kauba valimine oli viienda klassi lõpetanud tüdrukutirtsule ahvatlev ja kauaoodatud sündmus.

Sõitsime maha ligikaudu 1000 kilomeetrit ja olime eesmärgile üsna lähedal. Üllatusime, kui nägime Moskva lähistel tanke. Kahju oli äsja paigaldatud asfaltkattest, mis tankide roomikute alt õhku lendavate tükkide näol kahjustatud sai. Hirmu ei olnud, sest importkaupluse peatsest külastamisest tulenev ootusärevus oli kindlasti suurem. Mis üritus seal parasjagu toimus, me muidugi ei teadnud. Veidi hiljem tegi isa ühest telefoniputkast kõne emale, kes teatas, et Moskvas toimub riigipöördekatse. Ei mõistnud tollal ema paanikat ega ka seda, miks on vaja “riiki pöörata”. Tähtis oli vaid importkaupluse külastus. Keegi elu kallale ei kippunud ja terve tee peamiselt puid-põlde-maju jälginud igavlevale tüdrukule pakkus toimuv pigem huvitavat vaheldust.

Ajalooline mälestus kogu eluks

Eredalt on meeles, kuidas teeäärsed arbuusimüüjad sõduritele üles tankidesse arbuuse viskasid. Oleks ka arbuusi tahtnud… Moskva aga oli ümber piiratud ning linna sisse ega välja ei pääsenud keegi. Ei ole vist mõtet mainida, et pikisilmi oodatud importkaupluse külastus jäi ära. Olime õega väga pettunud. Sõitsime maha pika tee, aga eesmärk jäi saavutamata.

Kuigi tol ajal sai reisile lõpphinnang antud eelkõige varateismelise vaatepunktist, saime siiski ereda ajaloolise mälestuse kogu eluks. Me ei olnud murrangulisel ajal Eestis teletorni kaitsmas, vaid enese teadmata hoopis selle epitsentri lähedal, kust kogu sündmustejada alguse sai. Ja omamoodi on see põnevamgi…

Loe ka teisi Tallinna Tehnikaülikooli liikmete mälestusi: Eesti 30. Mis jäi meelde 20. augustist 1991?