Selle teema on „Tulevikuhumanitaaria: kuidas humanitaarteadused kujundavad ühiskonda pöördeliste muutuste ajastul“.

Konverentsi korraldajad kutsuvad üles kõiki Eesti humanitaarteadlasi jagama oma mõtteid ja uurimustöö tulemusi inimteaduste ja -ühiskonna tulevikust. Konverents toimub Tallinna Ülikoolis.

Et tagada konverentsi sidusam programm ja selgem fokuseeritus, on osalemisettepanekute esitamine kahes etapis.

Kuni 1. novembrini 2023 saab esitada ettepanekuid ettekandepaneelide ja töötubade korraldamiseks. Ettepanek peab sisaldama paneeli või töötoa nimetust, sisulist tutvustust (u 2000 tähemärki) ja korraldaja(te) andmeid. Konverentsi korralduskomitee teeb hiljemalt 15. novembriks teatavaks väljavalitud paneelide ja töötubade teemad.

Seejärel saavad kõik huvilised esitada kuni 15. detsembrini 2023 ettepanekuid ettekande pidamiseks konkreetses paneelis; ettepanek peab sisaldama ettekande kokkuvõtet (u 1000 tähemärki) ja esineja(te) kontaktandmeid. Korralduskomitee teeb väljavalitud ettekanded teatavaks hiljemalt 31. jaanuariks 2024. Ühes paneelis on neli ettekannet, ent kui heakskiidetuid ettepanekuid on enam, siis saab pidada mitu selleteemalist paneeli.

Posterettekanneteks saab ettepanekuid esitada 1. veebruarini 2024; otsused avalikustatakse 15. veebruariks.

Osalemisettepanekute tegemine käib konverentsi kodulehel: https://ehak.ee/. Sealtsamast leiab konverentsi kohta ka täpsemat informatsiooni.

Korraldajad on välja pakkunud loetelu võimalikest aruteluteemadest, ent see on mõeldud vaid esialgse orientiirina, mitte suletud nimekirjana:

• humanitaarteaduste uued suunad
• tulevikukujutelmad ja -stsenaariumid
• mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorrad
• utoopiad ja düstoopiad
• ökoloogilised kujutlusilmad
• tuleviku ajalood ja arheoloogiad
• tulevikupärand
• tehnotulevikud
• tuleviku jumalad
• keel ja tehnoloogia
• inimesed ja mitteinimesed
• kultuur ja loodus, looduskultuur
• kriisid ja humanitaarteadus
• humanitaarteadused ja tulevikutehnoloogiad
• integratiivsed humanitaarteadused
• digihumanitaaria
• geohumanitaaria
• keskkonnahumanitaaria
• kognitiivne humanitaaria
• linnahumanitaaria
• meditsiinihumanitaaria
• posthumanism ja posthumanitaaria
• humanitaarteaduste metodoloogia ja epistemoloogia
• loovuurimus ja humanitaarteadused
• kunstid ja visuaalkultuur
• rakenduslik humanitaarteadus

Konverentsi üldteema „Tulevikuhumanitaaria: kuidas humanitaarteadused kujundavad ühiskonda pöördeliste muutuste ajastul“ on valitud teadlikult avarana, nii et see lubaks ühelt poolt arutleda humanitaarteaduste uute suundade, värskete tööviljade ja tulevaste võimaluste üle, teiselt poolt aga mõtestada konkreetsemalt tulevikukujutelmade rolli kultuuris ja ühiskonnas. Ühtlasi viitab aastakonverentsi pealkiri korraldajate veendumusele, et humanitaaria on üks tähtsamaid tulevikuteadusi, mis seoses suurte muutustega looduskeskkonnas ja tehnoloogias on omandamas üha suuremat kaalu inimühiskonna tuleviku mõtestamisel ja kujundamisel. Samas seavad needsamad suured muutused aina enam küsimuse alla tavapärase inimkeskse maailmapildi, mis sunnib humanitaariat kriitiliselt ümber mõtlema enda rolli inimteadusena.

Konverentsi plenaaresinejad on Tanel Tammet (Tallinna Tehnikaülikool), Tiit Hennoste (Tartu Ülikool) ja Liisi Keedus (Tallinna Ülikool).

Konverentsi töökeel on eesti keel, ent soovi korral on võimalik pidada ettekanne ka inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks on vajalik tasuda osalustasu:

• varane registreeruja (kuni 1. märts 2024): 50 eurot
• hiline registreeruja (kuni 1. aprill 2024): 60 eurot
• üliõpilastele (sh doktorantidele) on konverents tasuta
• osalustasu sisaldab kohvipause, lõunasööke ja vastuvõtte

Kontakt: ehak@ehak.ee

TAUST

Tänavu 3. mail sai digiallkirjad raamleping Eesti humanitaarteaduste aastakonverentside korraldamiseks. Lepingule kirjutasid alla kõik humanitaarteaduste valdkonnas positiivselt evalveeritud Eesti ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused, kokku üheksa: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Siiani on Eesti humanitaaridel puudunud foorum ühiseks aruteluks ja kriitiliseks enesevaatluseks; kummati on eestikeelne humanitaarteaduslik arutelu väga oluline, seda nii teadlaskonnale endale kui ka kogu ühiskonnale, sest kutsumuselt on humanitaaria ennekõike tagasisideteadus, mille üks missioone on tagada kultuurile enesemõistmise võime.

Raamlepinguga nõustusid kõik üheksa asutust panustama regulaarsete Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi korraldamisse, mis esialgse plaani järgi toimuvad üle aasta, vaheldumisi Tallinnas ja Tartus.