Mis on toidu juures Sinu jaoks kõige olulisem? – hind, tervislikkus, maitse, päritolu, keskkond…? Miks?

Ei saa öelda, et teeksin otsuseid lähtudes konkreetselt ühest või teisest vaid tervikuna sellest, kuidas konkreetne valik mõjutab mind ennast, teisi inimesi ning loomi ning keskkonda. Minu õnneks on parimad valikud tervisele enamasti ka parimad valikud loodusele ning loomadele. Minu menüü keskmes on puu- ja köögiviljad, kaunviljad, teraviljatooted, marjad, pähklid ja seemned, seened ja vetikad ning neist valmistatud tooted. Juba aastaid ei toeta ma oma valikutega liha-, piima-, muna- ega alkoholitööstust. Võimalusel eelistan samalaadsete toodete puhul soodsamat või kohalikku, sageli leian midagi „päästunurgast“, mille kohe tarbimisse suunan või sügavkülmutan. Olen ka suur aiasõber ning nii palju kui võimalik kasvatan endale toitu ise, mida siis hoidistan ning külmutan.
Loomulikult on toiduvaliku eelduseks suuresti selle maitse, aga oma toitumisnõustaja haridusest tulenevalt olen ka hästi teadlik sellest, kuidas maitsemeeled ja -eelistused muutuvad ning rajan oma valikud sageli lähtudes valiku mõjust minu ja mu lähedaste tervisele. Siiski söön ka mina kiirtoitu, krõpsu, jäätist ja teisi maiustusi, kuid 90% minu toidulauast moodustab vähetöödeldud tervislik taimne toit.

Mida oled võitnud tänu sellele, et mõtled oma toiduvalikud põhjalikult läbi?

Olen võitnud parema tervise ja üllatuslikult ehk ka rahalise säästu. Kui paljude jaoks võib taimne toitumine tunduda piirav, siis reaalsuses on minu toidulaud hoopis rikastunud ning olen mõistnud, et taolise eelarvamuse aluseks on tegelikult vägagi ühekülgne toidulaud, mis liha- ja piimatoodeteta tundub tühi. Kõige rohkem hindan aga meelerahu, sest tean, et minu käitumine on kooskõlas minu armastusega looduse ja loomade vastu. Planeerimine aitab vältida ka toidujäätmete teket – ma ei mäleta millal minu kodus oleks toit viimati riknenud, biojäätmete kast täitub enamasti pigem kõrvitsa-, kartuli- ja mandariinikoortega.
Samuti olen märganud, et läbimõeldud toiduvalikud on muutnud mind teadlikumaks tarbijaks laiemalt – ma küsin rohkem küsimusi, otsin taustainfot ja teen teadlikumaid otsuseid ka muudes eluvaldkondades.

Paljud inimesed lähevad igapäevaselt süüa tehes "lihtsamat vastupanuteed" (süües valmistoite, tellides koju toitu, süües poolfabrikaate) kuna igal õhtul teha tervislikult nö nullist süüa ei ole lihtsalt aega. Kuidas Sina leiad aega ja tähelepanu kestlikeks valikuteks?

Ei tee ka mina igal õhtul nullist süüa! Küll aga olen harjunud valmistama korraga toitu pisut rohkem, et saaksin ka järgmistel päevadel soojendades kiirelt hakkama või valmistada juba olemasolevast kerge vaevaga midagi pisut teistsugust. Ühe päeva keedetud kartulist saab teise päeva kartulisalat, -vorm või supp. Sügavkülmutatud köögiviljad ja konserveeritud oad või sügisel purki pandud supipõhi on nii soodsad, tervislikud kui kiiresti roaks valmistatavad. Väike ajaline investeering, et õppida mõned uued keskkonnasäästlikud ja tervislikud retseptid, hoiab hiljem kokku tohutult aega (ja raha!) nii toiduvalmistamisest kui ka arstivisiitidest! Minul on hulk 15-20 minuti retsepte, mida sageli kasutan ja pisut modifitseerin. Üldiselt nädala sees õhtusöögi valmistamine enam kui 30 minutit ei võta.
Ja lõpuks – ma olen leppinud sellega, et mõnikord on okei tellida või osta valmistoitu. Oluline on teha neid valikuid pigem harva ja siis teadlikult valides tervise- ja loodussõbralikumaid variante.

Meie toidukultuuris kipub pigem levima arusaam, et toidukord ilma lihata on poolik. Kuidas sina oled sellest hoiakust läbi murdnud?

Ma olin kindlasti ka ise üks selline inimene, kes kasvanud täiesti tavalises segatoiduliste perekonnas ja kommile eelistanud liha. Samas pidasin end alati suureks looduse- ja loomade sõbraks mõtlemata, millist mõju minu (toidu)valikud neile tegelikult avaldavad. Aastaid tagasi enda toitumist muutes pidin üksjagu vaeva nägema, sest avalikes kohtades head taimset toitu just liiga lihtne saada polnud ning veganletid poodides olid vähemalt poole lühemad. Täna teab ilmselt igaüks mõnd taimselt toitujat, kes on suure tõenäosusega põhjatuks info allikaks ja teejuhiks. Endast lugupidavates toidukohtades saab vähemalt üht taimset rooga ning vegan-toidukohti on Tallinnas vähemalt 8.
Mind on kahtlemata aidanud ka teadmised taimse toidu tervise-eelistest ning lihasöömisega kaasnevatest riskidest. WHO lisas juba 2015.aastal punase- ja töödeldud liha kantserogeenide nimekirja, viimane neist on samas kategoorias tubakaga – põhjustab soolevähki. Pikaajalised epidemioloogilised uuringud näitavad, et taimetoitlastel esineb vähem enim levinud kroonilisi elustiilihaigusi nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, kõrgvererõhktõbi ja vähk.
Minu suurimaks „avastuseks“ olid kaunviljad ja neist valmistatud tooted, mida saab sisuliselt igas roas ühel või teisel viisil liha asemel kasutada. Tulemuseks sama toitev, kuid tervislikum roog.

Millest sina soovitad alustada, et oma toidulauda tervislikumaks ja keskkonnasäästlikumaks reguleerida?

Minu soovitus oleks alustada kõige suurema mõjuga tegevustest.
Esiteks – kuna pool Eesti elanikkonnast on ülemäärase kehakaaluga, siis söö vähem ning kergemat toitu! Rohkem köögivilju, vähem rasvast liha ja piimatooteid. Pool taldrikust peaks olema kaetud küpsetatud või värskete aedviljadega, neljandik tärkliserikaste toiduainetega (kartul, teraviljad) ja neljandik valgurohke toiduga (kaunviljad, lihaalternatiivid, kala, kana).
Teiseks – vali võimalusel taimseid roogasid ülikooli sööklas või restoranis. Külastaja vegantoidukohti, et saada päriselt head taimset toitu, katseta mõnd uut retsepti ja testi tooteid veganletist.
Kolmandaks – mõtle, millist mõju tahaksid, et sinu toiduvalikud avaldaksid sulle ja sind ümbritsevale ning uuri, millised valikud nende soovidega kõige paremini kooskõlas on.

Eliisi mõtteid kestliku toitumise kohta saad veel lugeda Postimehest.