Erik Linnaks lõpetas 1950. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ning alustas 1965. aastal tööd TPI statistika ja raamatupidamise kateedris. Aastatel 1976–1991 oli ta raamatupidamise kateedri professor ning hiljem emeriitprofessor.

Tema teadlaskarjääri oluliseks tähiseks oli majandusteaduste kandidaadi väitekirja kaitsmine 1962. aastal Moskvas Plehhanovi-nimelises Rahvamajanduse Instituudis. Väitekirja teemaks oli „Eesti NSV tööstuse käibevahendid“. 1975. aastal kaitses ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis doktoriväitekirja teemal „Raamatupidamise arvestus ja aruandelise informatsiooni formeerimine tootmisharude seostest, materiaalsetest ja töökuludest“. Doktoritöö temaatikat käsitles ta eelneval perioodil 21 teaduslikus artiklis.

Erik Linnaksi uurimistöö hõlmas majandusarvestuse teooriat, kuluarvestust, bilansiteooriat, raamatupidamise mehhaniseerimist ning maatriksbilansse. Juba 1960. ja 1970. aastatel tegeles ta raamatupidamisalgoritmide ja arvestuse automatiseerimise võimalustega. Tema juhendamisel koostatud maatriksbilansside metoodikat kasutati Eesti statistikas aastakümneid.

Linnaks oli ka väga viljakas autor. Tema olulisemate teoste hulka kuuluvad „Raamatupidamisalgoritmide koostamisest“ (1968), „Kalkulatsiooniteooria“ (1972), „Bilansiteooria“ (1983), „Raamatupidamise teooria“ (1983), „Rendiarvestus. Rahvusvaheline raamatupidamispraktika“ (1992), „Ettevõtte raamatupidamine“ (1994), „Raamatupidamise kontoplaan“ (1995), „Kontserni raamatupidamine“ (1996) ning „Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamine“ (1996 ja 2001). Koos kaasautoritega valminud „Tööstusraamatupidamine“ ilmus 1974. aastal ning kordustrükina 1984. aastal.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist osales Erik Linnaks raamatupidamist puudutava seadusandluse ja juhendmaterjalide koostamisel. Tema eestikeelsed õpikud ja käsiraamatud olid olulised nii üliõpilastele, õppejõududele kui ka praktikutele.

Erik Linnaks oli raamatupidamise juhtiva teoreetikuna EV Rahandusministeeriumi metoodikanõukogu esimees ja Raamatupidamise Toimkonna liige. Professor Erik Linnaksi suurimaks teeneks  majandusarvestuse korraldamisel tuleb lugeda eestikeelse metoodilise kirjanduse loomist olukorras, kus see turumajandusele siirdumise tingimustes puudus.

Erik Linnaksi pärand ei seisne üksnes tema teadustöös ja publikatsioonides. See elab edasi ka tema õpilastes, kolleegides ning Eesti majandusarvestuse õpetamise traditsioonis. Tema 100. sünniaastapäev annab põhjust meenutada teadlast ja õpetajat, kes aitas kujundada Eesti majandusarvestuse mõtteviisi mitme aastakümne jooksul.

Eesti rahvas võib õigusega tunda uhkust meie endi seast võrsunud majanduse tippteoreetiku ja metoodiku, professor Erik Linnaksi üle, kes oli tõeline raamatupidamise grand old man.

Allikad: 

Lõokene, I. (2006). Professor Erik Linnaks in memoriam. TTÜ majandusarvestuse instituudi konverentsikogumik. Arvestus, maksud ja auditeerimine,  lk. 9-19

Lõokene, I. (2012). Professor Erik Linnaks (1926–2001), majandusarvestuse tippteoreetik. Estonian Discussions on Economic Policy, 19(2), 340–347. https://doi.org/10.15157/tpep.v19i2.444