Vladislav alustas õpinguid väikeettevõtja erialal Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. „Tegelikult tahtsin ennast siduda hoopis meditsiiniga, kuid minu õpitulemused polnud piisavalt kõrged, et selles valdkonnas edu saavutada. Sain aru, et pean oma huvid läbi mõtlema ja proovima midagi muud,“ räägib noormees, kuidas ta väikeettevõtja eriala juurde jõudis.

Järgmine loogiline samm

Juba kutseõppe esimesel õppeaastal kuulis ta, et Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž avab uue õppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“, ning teadis kohe, et see on loomulik jätk kutseharidusele. „Ettevõtlus, õige suhtlemine klientide ja töötajatega, keskkonnateadlikkus ja praktiline mõtlemine – kõik ühes erialas. Kõik see sai otsuse tegemisel määravaks,“ ütleb ta.

Vladislav tunnistab, et kutseharidus andis tugev alus sellele, mida ta praegu õpib. Isegi mitmed ained kattuvad. Kutseõpe andis noormehele kinnitust, et see on talle õige eriala, millega elus edasi tegeleda.

Kui võrrelda kutsekooli ja praegust bakalaureuseõpet, siis ülikool nõuab rohkem süvitsi analüüsimist. Samuti tuleb töötada koos õppejõududega, kellel on suur kogemus kas oma ettevõtte loomisel või teenuse pakkumisel.

„Kutseõppes sain testida, kas ettevõtlus on minu jaoks õige tee. Ülikool seevastu aitab mul seda suunda professionaalsemalt ja sügavamalt arendada,“ võtab ta kokku oma senised õpingud.

Aktiivsus on oluline

Ühe tõe on Vladislav aga kindlalt selgeks saanud – tema õppekava ei pruugi sobida väga tagasihoidlikele, sest kontaktide loomine, suhtlemine ja julgus on selles valdkonnas väga olulisel kohal.

Samuti peab oskama näha toodete ja teenuste kõige väiksemaidki nüansse, sest ainult nii saab teada, mis vajab parandamist ja täiustamist või kus oleks vaja arendada uusi tooteid. „See eriala sobib neile, kes on loovad, analüütilised ja vaatavad tulevikku,“ leiab ta.

Sama oluline on olla aktiivne. Ja seda mitte ainult õpingutes, vaid ka vabal ajal. See aitab arendada tööturul vajalikke oskusi. „See aitab arendada sotsiaalseid oskusi, luua tutvusi ja avab võimalusi nii sulle kui ka ülikoolile,“ selgitab ta ning on ise neid põhimõtteid ka järginud, lüües kaasa nii ringmajanduse teemapäevade korraldamisel kui ka oma õppekava tutvustamisel võimalikele uutele tudengitele.

Vladislavi sõnul lõi ta koolielus aktiivselt kaasa juba põhikoolis ürituste korraldamisel. Kutseõppekeskuses õppides osales ta Noore Meistri võistlustel, kus lahendas koos paarilisega kiiruse peale terve rea ülesandeid.

„Võistlus koosnes mitmest etapist ja kestis kaks päeva. See oli ettevõtjale väga hea kool,“ leiab ta. Tema hinnangul on oskus stressirohkes keskkonnas kainet pead säilitada, otsuseid vastu võtta ning julgus avalikult esineda suur pluss.

Kaasaegne õppeprotsess

Vladislav leiab, et õppimine on lihtsam, kui ta ootas või arvas. Lisaks sobib talle, et enamik ülesannetest, kodutöödest ning praktilistest töödest toimub arvutis. „See muudab õppimise paindlikuks ja kaasaegseks,“ leiab ta.

Kõige enam kõnetavad teda ained, mis on seotud uute tehnoloogiate ja tööstuse digitaliseerimisega. „Üks põnevamaid oli „Digitaalne tootmine“, kus saime baasteadmisi sellest, kuidas ettevõtet robotiseerida ja kuidas automatiseerimine mõjutab tulevikutööstust,“ jutustab ta.

Väga kasulikud on ka turunduse loengud, mis õpetavad, kuidas planeerida ja ellu viia kampaaniaid. Aga ka ained, kus õpitakse ettevõtete vastutustundlikku arendamist ning seda, kuidas toimib ESG (Environmental, Social and Governance) raamistik, mida kasutatakse jätkusuutlikkuse ja eetilise mõju hindamiseks.

Noormees tunnistab, et on ka ise hakanud tavaelus rohkem mõistma, kuidas hinnata toodete CO₂ ja teiste kahjulike ainete emissioone ning vaatab, kas ettevõte tegeleb nende vähendamise või taaskasutamisega. „Samuti on mulle kasuks tulnud teadmised sertifikaatidest ja standarditest, mis aitavad näiteks elektroonika valimisel hinnata, kui mõistlik selle ostmine on.“

Tutvu õppekavaga lähemalt
Vastuvõtt on avatud ning kestab 6. juuli keskpäevani.

Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.