Juunikuus tundub ülikool mulle alati kui linnupesa, kust tiibade plaginal rõõmsalt nelja tuule poole laiali lennatakse. Õnnelikult, vabalt, iseseisvalt. Kindel on, et nii ülikool kui lähedased on iga väljalendaja üle sama uhked kui lõpetajad ise.
Mari Öö Sarv, Mente et Manu peatoimetaja | Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Heaoluteadlased on kindlaks teinud, et õnnelikuks eluks on vaja mitte häid hindeid, palju raha ja uhkeid asju, vaid hoopis lihtsamat kraami, millele tihtipeale unustame rõhku panna ja oma tähelepanu suunata.
Näiteks toob õnnetunde see, kui saame lahendada põnevalt nõudlikke probleeme, kasutades oma oskusi; trenni teha ja piisavalt magada; inimestega suhelda ja nendega lahke olla; märgata ja nautida ka väikeseid ilusaid või maitsvaid hetki ning olla selle kõige eest tänulik. Asjade asemel tasub hankida elamusi ja raha on vaja vaid nii palju, et selle pärast poleks vaja enam muretseda.*
Ma usun, et tänastel lõpetajatel on nüüd kõik eeldused, et see kõik saavutada.
Hoidke oma koolikaaslased endale lähedal – olete ühiselt läbi tulnud korralikust kadalipust ning seda tasub praegu ühiselt tähistada ja kogu elu üheskoos meeles hoida.
Hoidke oma õppimislihased trimmis – ajuteadlaste sõnul on aju uutest teadmistest sõltuvuses ja ilmselt olete nõus, et parem on seda sõltuvust toita üha uute teadmiste, mitte üha uute meemidega.
Ja hoidke iga päev meeles tunda rõõmu väikestest toredatest asjadest, olgu see siis maitsev koogitükk, sirelilõhn või armas kiri sõbralt.
Tuult tiibadesse!
* Seda õpetab Yale’i ülikooli kursus „The Science of well-being“.