Tema huvi tehnika vastu ei tekkinud juhuslikult. Lapsepõlves kujunes sellest loomulik osa igapäevaelust. „Mu isa on insener ja ma olin alati väga huvitatud sellest, mida ta teeb. Käisin temaga objektidel ja ehituspoodides kaasas. Mind paelus alati see, kuidas asjad päriselt töötavad ja kuidas neid kokku pannakse,“ meenutab ta. Kodus tähendas see sageli nokitsemist – mänguautode lahtivõtmist ja legodest uute lahenduste ehitamist. Just selline uudishimu ja soov aru saada, kuidas süsteemid toimivad, suunas teda lõpuks inseneeria poole.

Õppimine kui tee päris tööni

Getteri jaoks on õppimine osa suuremast teekonnast. See ei ole ainult teadmiste kogumine, vaid vajalik samm, et tulevikus teha tööd, mis päriselt huvitab. „Ma võtan õppimist kui osa sellest protsessist, et ma ei saa enne päriselt tööd teha, kui ma ei ole haridust omandanud,“ selgitab ta.

Samas ei tähenda õppimine tema jaoks ainult loengutes istumist. Ta otsib aktiivselt võimalusi, kuidas ülikoolis kogetut laiendada ja siduda päriseluga. Näiteks osaleb ta messidel ja erinevatel üritustel, mis aitavad silmaringi avardada ja uusi kogemusi saada. „Proovin jätta meelde kõik need asjad, mis võiksid kunagi töö juures kasulikud olla.“

Getter ütleb ausalt, et õpib kõige paremini siis, kui teema teda päriselt kõnetab. „Kui mingi asi huvitab, siis jääb see ka meelde. Kui ei huvita, siis läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja,“ ütleb ta. Tema sõnul ei ole ta kunagi olnud inimene, kes peaks eksamiteks pikalt pähe õppima. Kui ta loengus kohal on ja kuulab, jäävad teadmised sageli loomulikult meelde.

Tema jaoks on oluline ka see, kuidas õpetatakse. Õpetamine ei ole ainult rääkimine klassi ees. „Õpetamine on see, kui sa annad oma teadmised kellelegi edasi nii, et ta saab neist aru ja oskab neid ka ise kasutada,“ ütleb Getter. Kui õppija midagi päriselt ei mõista, ei ole pelgalt loengust kasu.

Getteri töötab õpingute kõrval täiskohaga ja see tähendab sageli, et nädalavahetused mööduvad õppides. See ei ole alati lihtne. „Raske on ja väsitav on, aga tuleb ära teha,“ ütleb ta. „Selline tempo nõuab head enesejuhtimist, kuid samas annab ka kindlustunde, et kogemus ja teadmised kasvavad paralleelselt.“

Praktika annab teadmistele tähenduse

Getteri jaoks on üks TalTechi tugevusi see, et õppimine ei piirdu ainult loengutega. Teooria ja praktika käivad käsikäes ning sageli liigub tund loenguruumist otse laborisse. „Meil on tihti nii, et kõigepealt on tund klassiruumis, kus kuulame loengut või lahendame arvutusülesandeid, ja siis läheme laborisse ning teeme katseid,“ kirjeldab ta. Just selline ülesehitus – kõigepealt mõista ja siis ise järele proovida – teeb õppimise tema jaoks põnevaks ja arusaadavaks.

Getter ütleb, et see oli ka üks põhjuseid, miks ta valis TalTechi ja rakenduskõrgharidusõppe. Tema hinnangul ei piisa tänapäeva tööturul ainult diplomist. „Lisaks haridusele tahetakse näha seda, et sul on päriselt praktika ning et sa oled asju proovinud ja oskad midagi teha. Ainult paberil olevast teadmisest jääb väheks.“

Praktiline õpe tähendab tema sõnul ka seda, et tudengid saavad kasutada erinevaid inseneritöös vajalikke programme ja tööriistu. Nii tekib juba õpingute ajal tunnetus sellest, kuidas päris töömaailmas probleeme lahendatakse. See tuleb tööturul kindlasti kasuks ja avardab ka silmaringi.

Getter teab ka täpselt, milline õppimisviis talle kõige paremini sobib. „Kui keegi lihtsalt räägib, siis see ei anna mulle väga palju. Ma pean ise tegema,“ ütleb ta. Kui keegi näitab ette ja juhendab, aga töö tuleb endal läbi teha, tekib arusaamine palju kiiremini.

Just laborid, katsetamine ja millegi päriselt kokku panemine on see, mis tema jaoks õppimise elavaks teeb. „Kui saan midagi ehitada, katsetada ja proovida, siis on see kõige huvitavam,“ ütleb ta.

Julgus haarata võimalustest

Kui küsida, milline üliõpilane Getter ise on, kirjeldab ta end kolme sõnaga: julge, avatud ja tegutsemisaldis. Ta on alati valmis uusi võimalusi proovima ja kogemusi hankima.

„Kui mulle midagi pakutakse, siis ma pigem ütlen jah. Olen käinud erinevatel messidel, töötubades, esinemistel koolide ees – igal pool, kuhu on kutsutud,“ räägib ta. Rutiin ei ole tema jaoks eriti ahvatlev. Pigem tõmbavad teda uued kogemused ja erinevad väljakutsed.

Selline suhtumine aitab ka raskematest ainetest läbi tulla. Mõnikord tuleb lihtsalt endale tunnistada, et kõik ei pea olema kohe huvitav ja mõni asi tuleb lihtsalt ära teha. Samas leiab Getter sageli ka nendes ainetes mingi kasuliku seose, olgu see erialane teadmine või kogemus koostööst teiste inimestega.

Üldpädevused kui päris elu oskused

Getteri hinnangul on üldpädevused palju enamat kui lihtsalt ülikooli õppekavas kirjas olevad põhimõtted. Need on oskused, mida on vaja igas eluvaldkonnas – nii õpingutes, tööl kui ka igapäevaelus. Tema jaoks on eriti olulised järjepidevus ja avatud mõtlemine. „Kui midagi läheb halvasti, siis ei tohi kohe alla anda, vaid proovid uuesti ja liigud edasi,“ ütleb ta. Just selline suhtumine aitab tema sõnul inseneeria õpingutes edasi, kus esimestel aastatel loobuvad paljud tudengid raskuste tõttu.

Sama tähtis on valmisolek uusi asju proovida ja õppida. Kui jääda kinni ainult ühte süsteemi või mõtteviisi, on areng keeruline. Getter usub, et ülikool peaks julgustama katsetama, mõtlema ja erinevaid lahendusi otsima.

Tema sõnul ei piirdu üldpädevused siiski ainult õppetööga. Enesejuhtimine, ajaplaneerimine, kriitiline mõtlemine ning koostöö on oskused, mida on vaja igas olukorras – alates õppimisest ja tööelust kuni sõprussuhete ja igapäevaste otsusteni. „Need pädevused võiksid tegelikult olla kõigil olemas juba enne ülikooli,“ ütleb ta. „Need aitavad lihtsalt elus hakkama saada.“

Üks asi, mida Getter õpingute juures eriti väärtustab, on koostöö. Rühmatööd ja ühised projektid ei tähenda tema jaoks ainult ülesannete jagamist, vaid ka inimeste tundmaõppimist ja koos lahenduste leidmist. „Kui istud üksi nurgas, on palju raskem. Kui suhtled, küsid abi ja arutad teistega, läheb õppimine palju lihtsamaks,“ selgitab ta.

Getter tunnistab, et ka temal endal on veel arenguruumi, eriti enesejuhtimise osas. Kui tegemisi on palju ja tempo kiire, tuleb õppida oma aega paremini planeerima. Samas näeb ta, et just ülikooli ja tööelu ühendamine on aidanud neid oskusi arendada. „Alguses oli lihtne midagi ära unustada, aga nüüd on kõik asjad kalendris kirjas ja tasapisi õpin oma aega paremini juhtima,“ ütleb ta.

Tema hinnangul annavadki üldpädevused ülikooliõpingutele laiema tähenduse: lisaks erialastele teadmistele õpitakse ka seda, kuidas iseseisvalt mõelda, otsuseid teha ja teistega koostööd teha, teisisõnu oskusi, mida läheb vaja kogu elu.

Õppimine on teaduspõhine ja õppija keskne

Getteri hinnangul peegeldub õppimise ja õpetamise hea tava TalTechis kõige selgemini kahes põhimõttes: õppimiskesksuses ja teaduspõhisuses.

Tema sõnul on oluline, et kõik, mida tudengitele õpetatakse, toetub päriselt teadusele ja kontrollitavatele teadmistele. „See ei ole lihtsalt nii, et keegi ütleb, et nii on,“ ütleb ta. „Sa saad ise ka katsetada, proovida läbi erinevaid teooriaid ja valemeid ning näha, et need tõesti toimivad.“

Just katsetamine ja oma käega proovimine annab teadmistele tähenduse. Kui teooria on võimalik laboris või praktikas läbi mängida, muutub õppimine palju selgemaks ja meeldejäävamaks.

Oluline roll on ka iseseisval tööl. Getter kirjeldab, et kolledžis on sageli nii, et osa ajast töötavad tudengid laboris iseseisvalt: ülesanne on ette antud, kuid lahenduse leidmine jääb õppija enda kanda. „Kui tekib küsimus, siis õppejõud aitab ja juhendab, aga ära ei tee midagi sinu eest. Sa pead ise proovima ja hakkama saama,“ ütleb ta.

Getteri sõnul on see lähenemine väga motiveeriv. Õppija roll ei ole passiivne kuulamine, vaid aktiivne tegutsemine.

Samas näeb ta, et õpetamisviisid on ülikoolis ajas muutumas. Kuigi mõni õppejõud eelistab endiselt klassikalist loenguvormi ja aastate jooksul muutumatuna püsinud õppematerjale, on järjest rohkem neid, kes julgustavad tudengeid ise infot otsima ja erinevaid tööriistu kasutama.

„Üha rohkem öeldakse, et mina annan sulle mingi osa kätte ja mine otsi ise juurde,“ kirjeldab Getter. See tähendab, et tudengitelt oodatakse aktiivset mõtlemist, kriitilist lähenemist ja valmisolekut uusi allikaid ise üles leida.

Tema kogemuse järgi toetab selline õppimisviis päriselt teadmiste omandamist. „Sa pead ise vaeva nägema ja proovima. Õppejõud on sellel teekonnal pigem toeks, mitte see, kes teeb kõik sinu eest ära,“ ütleb ta.

Milline võiks olla unistuste TalTech?

Kui Getter mõtleb sellele, milline võiks olla õppimine tulevikus, näeb ta kõigepealt võimalust õpinguid rohkem spetsialiseerida. Tema hinnangul on masinaehitus väga lai valdkond ja mida kaugemale õpingud jõuavad, seda rohkem võiks tudengitel olla võimalust valida kitsama suuna poole.

„Kolmandaks-neljandaks aastaks on paljudel juba üsna selge, mida nad tulevikus teha tahavad,“ ütleb ta. „Sellisel hetkel võiks olla rohkem võimalusi valida spetsiifilisemaid aineid, mis valmistaksid tudengeid konkreetse valdkonna jaoks paremini ette.“

Näiteks toob ta metallitööstuse: kui tudeng teab, et tahab sinna tööle minna, võiks õpingute lõpus olla rohkem aineid, mis käsitlevad materjalide kasutamist, töötlemist ja tööstusprotsesse. „See aitaks hästi kaasa, sest tööturul hinnatakse väga seda, kui sul on juba kogemus ja sa tead, kuidas asjad päriselt käivad,“ ütleb Getter.

Teine asi, mida ta tuleviku õppe juures näeb, on paindlikum õppekorraldus. Kuigi laborid ja praktilised tunnid eeldavad kohalolekut, ei pea kõik loengud tema hinnangul tingimata toimuma füüsilises auditooriumis. „Mõnikord võiks olla rohkem võimalusi kuulata loenguid kodust,“ ütleb ta. „Ühest kohast teise sõitmine ja kohapeal istumine võtab sageli palju aega ja mõne teema saaks tudeng iseseisvalt kiiremini läbi töötada.“

Getteri hinnangul on oluline, et õppimine võimaldaks tudengitel rohkem ise tempot valida, näiteks kuulata loengut, vaadata materjale ja lahendada ülesandeid siis, kui see kõige paremini sobib.

Ülikool annab rohkem kui ainult teadmiseid

Kuigi õpingud võivad olla intensiivsed, näeb Getter ülikoolis käimise väärtust palju laiemalt kui ainult erialastes teadmistes. Üks olulisemaid väärtusi on inimesed.

Tal vedas, sest ülikooli tulles oli tal juba sõpru ees, kuid aja jooksul on neid juurde tulnud veelgi. „Sa saad palju uusi tutvusi ja kontakte,“ ütleb ta. „Sageli jätkuvad need suhted ka pärast õpinguid, kui kursusekaaslased liiguvad sarnastesse valdkondadesse tööle.“

Seetõttu on Getteril ka lihtne soovitus neile, kes kahtlevad, kas ülikooli minna või mitte: tasub proovida. „Halba see sulle ei tee,“ ütleb ta. „Sa saad uusi kogemusi, uusi tutvusi ja saad aru, kas see on sinu tee või mitte. Aga vähemalt oled proovinud."

TalTechi õppimise ja õpetamise hea tava on ülikooli ühine kokkulepe, mille eesmärk on toetada kvaliteetset õppimist ja õpetamist ning kujundada ühtset akadeemilist kultuuri. Hea tava keskmes on mõte, et õppimine ei ole pelgalt teadmiste omandamine, vaid koostöine arenguprotsess, kus õppijal ja õppejõul on mõlemal oluline roll.