TalTechi Virumaa kolledžis arukaid süsteeme ja rakendusinfotehnoloogiat õppiv Artur Veskus julgustab noori valima IT-erialasid, sest arusaam, et AI võtab nende töö üle, on müüt. Tehisintellekt on eelkõige tööriist, mis muudab töö tõhusamaks.
„Kelleks ma tahan saada? Kuhu õppima minna? Milline eriala tagab hea palgaga töökoha? Kas mu valik on tulevikukindel? Milline on õppe kvaliteet? Kui keeruline on ülikooli sisse saada?“ Kõik need küsimused kummitavad iga gümnasisti ning ka Arturil on tulnud nendele enda sees vastus leida.
Raha pole kõige olulisem
Pärast kolme aastat Virumaa kolledžis teab ta hoopis seda, et ehkki noori peibutab erialavalikul raha ja eriala nõudlus tööturul, on kõige olulisem õppida seda, mille vastu sa tegelikult huvi tunned. „Kui sulle meeldib su eriala, siis pole palk või koht, kus sa töötad, olulised. Tähtsam on see, et protsess pakub sulle rõõmu, võimaluse ennast arendada ning teisi aidata,“ leiab ta.
Noorte erialavalikud on muutlikud ja mõjutatud paljudest teguritest. Eelkõige tööturul toimuvast, sest see, mis praegu on aktuaalne, ei pruugi seda olla kümne, vahel isegi juba viie aasta pärast. Seoses tehisaru arenguga on tööturg muutunud veelgi turbulentsemaks ja raske on aru saada, milliseid valdkondi ning kuidas see mõjutama hakkab.
Seda, et tehisintellekt IT-sektori töökohad kaotab, peab Artur müüdiks. AI võib küll muuta tööprotsesse ja kiirendada automatiseerimist, aga samas loob see uusi rolle ja võimalusi ning nende arendamiseks on ikka inimesi vaja. „Tehisintellekt on eelkõige tööriist, mis aitab meil muutuda tõhusamaks, mitte meie asendaja,“ leiab ta. Seepärast ei maksa keskenduda töökohtade kadumise hirmule, vaid õppida tehisaru tõhusalt kasutama.
Tehisaru aitab, aga ei asenda
Artur hindab tehisaru juures selle tuge uute teadmiste omandamisel, sest see aitab õppida kiiremini, kui seda iseseisvalt tehes. Ära ei tohi unustada, et see on sinu tööriist või assistent, mitte miski, mis kogu töö sinu eest ära teeb.
„Ma olen tehisaru osas pigem skeptiline,“ tunnistab ta. Tehnoloogiana on see muljet avaldav, aga päriselt usaldada seda siiski ei saa. Nii on seda hea kasutada projektide arendamisel ja vigade otsimiseks tekstis või programmeerimisel.
Oma eriala kohta ütleb Artur, et see annab vabadust ja arendab mitmekülgsust. Arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia eriala keskendub nutikate süsteemide õppimisele ning ühendab erinevate valdkondade teadmised üheks tervikuks.
Selle eriala tudeng ei ole tema hinnangul ühe kindla suuna spetsialist, vaid laiade teadmistega ekspert, kes suudab tegutseda erinevates valdkondades. „Sinust saab inimorkester ja universaalne spetsialist, kes ei karda uusi väljakutseid,“ leiab ta.
Kõige muu kõrval hindab Artur kõrgelt ka õppekava variatiivsust ja asjatundlikke õppejõude.
„Kolledž pakub mitmekesiseid üritusi ja väljasõite, rahvusvahelistes projektides osalemist ning võimalust omandada lisaks teadmistele ka kogemusi,“ räägib Artur, lisades, et alati saab tuge ka heade ideede elluviimiseks.
Noormehe sõnul ei ole ta väljaspool kolledžit väga aktiivne, kuid tegeleb siiski näiteks hoonete automatiseerimisprotsessidega. Vahepeal proovis ta ka tööd ja õppimist ühendada, kuid see oli keeruline ja mõjutas keskendumist. „Sellest kogemusest õppisin, et prioriteedid peavad olema selged, ja sain aru, et õppimisele peab ning tasub rohkem tähelepanu pöörata.“
Vastuvõtt on avatud ja kestab 6. juuli keskpäevani.
Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse õiglase ülemineku fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.