Asjade internet, küberfüüsikalised süsteemid ning pilve- ja tarkvaratehnoloogiad on loonud täiesti uusi võimalusi alates isejuhtivatest sõidukitest kuni tööstusrobotiteni.

Seetõttu on oluliselt kasvanud nõudlus IT ja automaatika spetsialistide järele, kes suudavad arendada, programmeerida ja rakendada tööstuslikku tarkvara, hooneautomaatikat ning nii juhtimis- ja arukaid süsteeme koos prototüübiga. See on valdkond, mida iseloomustavad innovaatilisus ja kiire arengutempo. Kui tuled õppima Arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppekavale, garanteerid endale põneva ning võimalusterohke tuleviku!

Arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppekava ühendab IoT,  tarkvara (sh tööstusliku) programmeerimise, automaatika, robootika andmesidevõrkude telemaatika ja küberfüüsikaliste süsteemide valdkonnad.

Õppimise käigus saad selgeks arukate süsteemide ülesehituse ja programmeerimise, nende teadmiste põhjalt õpid looma nutikaid IKT-lahendusi. Üksikasjaliku ülevaate saad ka andmesidevõrkudest ja küberturbesüsteemidest. Möödapääsmatud on teadmised robootikast, mehaanikast ja elektroonikast ning ka sellest, kuidas seadmeid ja erinevaid süsteeme omavahel suhtlema panna.

Õppeainetes keskendud praktilistele näidetele, teed mitmeid rakenduslikke projekte ning harjutad meeskonnatööd.  Läbid mitu tööpraktikat, mille käigus võid omale juba töökoha leida ja millest saadud kogemused annavad sulle tulevikus konkurentsieelise .

Kui baasteadmised selged, saad valida kahe spetsialiseerumissuuna vahel. Õppeaeg on 3,5 aastat ning lõpetades antakse sulle bakalaureusehariduse diplom. Tarkvara arenduse ja digilahenduste peaeriala õpe toimub Virumaa kolledžis, küberfüüsikaliste süsteemide peaerialal Tartu kolledžis.

Tarkvara arendus ja digilahendused peaeriala

Tarkvara arenduse ja digilahenduste peaerialal õpid tundma programmeerimiskeeli ja –tehnoloogiaid, mida kasutatakse arukate süsteemide loomisel, saad põhjaliku ülevaate kontrollerite programmeerimisest ning tutvud andmetöötluse ja masinõppe meetoditega. Omandad professionaalsed võtted tööks andmesidevõrkude ning andmeedastuse tehnoloogiatega.

Küberfüüsikaliste süsteemide peaeriala

Saad ettekujutuse, mis on ja kuidas toimib küberfüüsikaline süsteem. Omandad teadmised ja oskused selle kohta, kuidas panna IT ja füüsilised süsteemid ning seadmed omavahel nutikalt toimima. Lahendus on inimkeskne, mugav kasutada ja vajaduspõhine. Oskad lahenduse kavandada, programmeerida ning omad võimekust seda ka ise valmis ehitada. Meie lõputöödena on valminud näiteks nutikas peegel, tark ja laiendatav bussitabloo, navigatsioonilahendus siseruumide jaoks. Võimalik töökoht näiteks elektroonika, arvutivõrkude, tarkvaraarenduse ja automaatika vallas.

Tulevase spetsialistina:

• oskad kasutada erinevaid programmeerimiskeeli ja -tehnoloogiaid erinevat tüüpi rakenduste loomiseks ja arendamiseks;
• tunned andmete edastamise tehnoloogiaid, arvutivõrke ja oskad neid turvalisuse printsiipe arvestades administreerida;
• oskad analüüsida, kavandada, realiseerida ja hallata küberfüüsikalisi süsteeme erinevates rakendusvaldkondades;
• omad lisaks süsteemset ülevaadet loodus-, täppis-, sotsiaal- ja majandusteaduste ning tehnikateaduste alustest;
• oskad töötada meeskonnas erinevate valdkondade spetsialistidega.

Tutvu arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppekava täisversiooniga

Küberfüüsikalised ja arukad süsteemid juhatavad sisse uut ajastut meditsiinitehnoloogias, kodutehnikas, tootmisliinidel ning ka sõiduvahendite funktsionaalsuses ja turvalisuses. IT ja füüsilise maailma sidumise oskused on siiski veel üsna lapsekingades ja valdkonna arengupotentsiaal on tohutu. Arvestades arukate süsteemide olulisust ja kasvavat rolli paljudel tähtsatel elualadel, on nii Eestis kui mujal maailmas järsult suurenenud vajadus vastavate spetsialistide järele, kellel on lisaks praktilistele oskustele ka visionäärlik mõtlemine.

Kelleks saab arukate süsteemide ja digilahenduste peaeriala (Virumaa) lõpetaja?

• IoT insener või IoT spetsialist, kes arendab asjade internetti tehnoloogiaettevõtetes.
• Andmeinsener (data engineer), kes vastutab andmeinfrastruktuuri, kaevandamise, säilitamise, töötlemise eest.
• Tarkvaraarendaja, kelle töö on tarkvara, IT-lahenduste ja –toodete loomine. Vastavalt loodava tarkvara tüübile või osale võib see olla veebiarendaja (veebilehe tarkvara või teenuste loomine) või (mobiil)seadmete arendaja (erinevate mobiilseadmete, tahvelarvutite, nutitelefonide, IoT seadmete jaoks tarkvara loomine) töö.
• Infosüsteemi projekteerija, infosüsteemi haldur tegeleb infosüsteemide analüüsi, disaini, arenduse ja haldusega, sh andmebaasidega.
• DevOps (software development and technology operations) insener .
• Arvutivõrgu ja operatsioonisüsteemi administraator, kes tegeleb arvutivõrgu, serverite projekteerimise, paigaldamise, hooldamise ja kaitsega, hoolitseb arvutivõrkude ja infosüsteemide turvalisuse eest.

Kelleks saab küberfüüsikaliste süsteemide peaeriala (Tartu) lõpetaja?

• • IoT insener või IoT spetsialist, kes arendab asjade internetti tehnoloogiaettevõtetes
• Tarkvara insener
• Hooneautomaatika insener
• Tööstusautomaatika insener
• Süsteemiinsener (andurite, täiturite ja mikrokontrollerite omavahel tööle panemine eesmärgiga luua midagi uut või täiendada olemasolevat lahendust, mis muudab inimeste elu kas lihtsamaks või huvitavamaks [nt nutipeegel, nutisahtel jmt])