Siht silme ees

Kui põhikooli alguses tekkis Karle koju esimene arvuti, sai ta kohe aru, et just selle masinaga tahab ta siduda oma tuleviku. „Kui arvuti koju toodi, huvitas see mind väga. Paljusid asju sai proovitud ja katki tehtud, aga siis ka ise ära parandatud,“ meenutab Karle, kes seadiski pärast seda kohtumist endale eesmärgiks IT-hariduse.

Pärast keskkooli lõpetamist tekkis aga väike kahtlusmoment. Vahepeal oli teda nakatanud näitlemispisik ja nii otsustas ta anda võimaluse hoopis lavakunstikoolile. Saatus astus aga vahele ja suunas noormehe elu tagasi lapsepõlves seatud sihile.

Loomuse poolest Karlele mitut rauda tules hoida ei meeldi, mis tähendas, et kui näitlemisest asja ei saanud, tuli koolitees teha aastane paus ja minna hoopis tööle. Nii jõudis ta ehitusplatsile, kus proovis erinevaid rolle: üldehitus, elektritööd, hiljem isegi raamatupidamine. See mitmekesine ja kohati rutiinivaba keskkond andis võimaluse mõista, mis talle sobib ja mis mitte. „See töö ei olnud minu jaoks – mitte sellepärast, et seal puuduksid väljakutsed, vaid see lihtsalt ei olnud minu maailm,“ ütleb Karle. Just see sundis teda tagasi vaatama oma varasemale huvile ja andis tõuke naasta IT juurde, sedapuhku juba teadlikumalt ning küpsema sihiga.

Juhuste kokkulangevus

Karle algne plaan oli asuda õppima Tallinnasse TalTechi. Sama ülikooli Virumaa kolledžist ei teadnud ta tol hetkel suurt midagi. „Millegipärast mul puudus täiesti see teadmine, et Eestis kolledžid üldse olemas on,“ ütles ta.

Saatuslikuks sai juhuste kokkulangevus. Tema õde oli koos oma klassiga käinud Virumaa kolledži avatud uste päeval ja tõi sealt vennale koju flaieri. „Ta tuli koju ja ütles, et näe, tundub päris huvitav koht olevat,“ meenutas Karle. Sel hetkel polnud veel otsust, aga see pani teda mõtlema võimalusele, et kvaliteetne haridus ei pea tingimata asuma Tallinnas või Tartus.

Mängu tuli ka isiklik kontakt. Nimelt õnnestus Karlel saada tutvuste kaudu personaalne kolledžit tutvustav tuur tollaselt kolledži arendusdirektorilt Mare Roosilehelt. Õppelaboritega tutvumise käigus saabuski selgus. „Arvan, et olen esimene tudeng, kes on saanud keset südasuve personaalse ja põhjaliku kolledžitutvustuse,“ märkis ta. Külastus jättis hea mulje ja nii otsustaski noormees kandideerida Virumaa kolledžisse.

Tänu headele eksamitulemustele pääses ta Tallinna kandidaatide esimesse kolmandikku ja seal oli tal koht olemas. Virumaa kolledžis ootas ta samal ajal aga „punase joone“ all – lootuses, et keegi loobub oma kohast. Kui võimalus tekkis, ei kõhelnud ta. „Jooksin koju ja kinnitasin koha kohe ära.“

Miks rakendusinfotehnoloogia?

Erialavalik ei olnud Karle jaoks juhuslik ega pealiskaudne. Ta oli juba varakult otsustanud, et tahab tegeleda infotehnoloogiaga, ning ka Tallinnas oli tal silm peal sarnasel erialal. See, et Virumaa kolledž pakkus võimalust sama valdkonnaga tegeleda, tegi otsustamise veelgi lihtsamaks.

Eriala nimi – arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia – ei ole pelgalt kujundlik. Tegemist on praktilise suunitlusega õppega, kus teooria ja praktika on omavahel tihedalt seotud. „See oligi suures osas käed-küljes-õppimine. Õppisime teooria selgeks ja tegime selle kohe praktiliselt läbi,“ kirjeldas Karle. See õppemudel tähendab, et juba esimestest semestritest peale on tudengil võimalik oma teadmisi rakendada ning seeläbi kinnistada.

Õppekava eripäraks on lai tehnoloogiline haare. See ei piirdu ainult programmeerimise või andmeanalüüsiga, vaid hõlmab mitmeid valdkondi: andmeedastus, robootika, automatiseerimine ja masinaehituslikud komponendid. Tulemuseks on mitmekesise kompetentsiga lõpetajad, kes suudavad töötada erinevate tehnoloogiate piiril, mõista nii tark- kui ka riistvara ning tõlkida keerulisi tehnilisi ideid ka teistele spetsialistidele arusaadavasse keelde.

Virumaa kolledži kasvandik

Nagu paljud teised noored, astus ka Karle ülikooli teadmisega, et omandab bakalaureusekraadi ja suundub siis tööle. Ent elu kulges teisiti. Juba õpingute ajal tehti talle ettepanek tulla kolledžisse poole kohaga tööle. Ta võttis selle vastu. Peagi tuli kaitseväekohustus, sündis laps ja õpingud jätkusid kaugõppes.

Kui bakalaureusekraad oli käes, tekkis tema ellu aga ootamatu tühimik. Elurütm, mis oli seni olnud täidetud õpingutega, kadus. „Sain aru, et üks oluline osa minu igapäevast on kadunud – ja hakkasin mõtlema, mida ma nüüd õhtuti teen,“ kirjeldas ta. Ja nagu tellitult, loodi just sel ajal Virumaa kolledžis magistritasemel IT-valdkonna õppekava, kuhu otsiti esimesi julgeid tudengeid. Karle ei kõhelnud: „Kui ma sellest kuulsin, ütlesin: jah, ma tulen vabatahtlikult.“

Karle tunnistab, et magistriõpingud olid küll paras väljakutse, kuid soovi end täiendada ja edasi õppida need temalt ei röövinud. Nüüd on ta doktorantuuris. „Eks ma nüüd olen ikkagi jälle täpselt sellessamas kohas nagu magistriõpingute ajal ja mõtlen, et kas oli seda kõike ikka vaja,“ naerab ta, kuid tõdeb samas, et tegelikult on temas väike soov teadlaseks saada juba lapsest saati peidus olnud. Nüüd sai sellest soovist akadeemiline reaalsus. „Kui mind tutvustatakse, ütlen alati, et olen puhtalt Virumaa kolledži kasvandik – bakalaureuseõppest kuni doktorantuurini.“

Mis teeb Virumaa kolledži eriliseks?

Kolledži asukoht Ida-Virumaal, Eesti ühe suurema tööstuskeskkonna vahetus läheduses, loob eeldused tihedaks koostööks reaalse ettevõtlusega. „Meil on maakonnas väga palju ettevõtteid, kellel on kogu aeg töötajaid vaja – just noori inimesi, kes tuleks ja tooks sisse uut lähenemist,“ ütles Karle.

Seda sidet ei hoita elus formaalsete koostöölepingute abil, vaid igapäevase tagasiside kaudu ja reaalsete probleemide kaasamisega õppetöösse. Karle selgitas, et kui tudengid käivad praktikal, siis sageli tullakse tagasi konkreetse väljakutsega, mille lahendamine antakse õppejõududele ja tudengitele – kas individuaalselt või rühmatööna. „Seetõttu saab väga hea tulemuse, sest alati on palju erinevaid lahendusi,“ sõnas ta.

Kogu see tööpraktika kogemus võimaldab tudengitel teha teadlikumaid valikuid: proovida erinevaid ettevõtteid, hinnata, milline töökeskkond neile sobib, ja mõista, millised oskused neil veel puudu on. Samas saab kolledž selle kaudu vahetu info, mida õppekavades arendada ja millele rohkem rõhku panna.

Kui ka sina soovid saada reaalseid teadmisi, et luua reaalseid asju, siis esita avaldus TalTechi hiljemalt 3. juuli keskpäevaks: taltech.ee/reaalne.

Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse õiglase ülemineku fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.