Järgnevaga ei taha me kindlasti kedagi manitsema hakata, pigem loodame, et see annab mõne kasuliku idee sel aastal jõulumenüüle uue pilguga vaadata. Kõigepealt on soovitav olla iseenda parim sõber. Me teame, mida me süüa armastame, ja teame ka seda, kui palju süüa on meie jaoks hea. Ärme seda siis ka jõulude ajal unusta.

Näidisjõulusöök

Näiteks võib üks suur jõululõuna või -õhtusöök, mis annab 1000 kcal (ehk pool päevasest vajaminevast energiast 60 kg kaaluvale inimesele), sisaldada järgmist:

• alustuseks üks suurem Eesti õun ja 2-3 mandariini
• eelroaks väiksem kausitäis kartulisalatit või rosoljet (200 g)
• esimeseks roaks üks väiksem tükk lõhet (70 g) kartuliga (70 g), kõrvale paar viilu leiba
• teiseks roaks verivorst (60 g = 1 paksem verivorst või 2 peenikest) praekapsa (100 g) ja pohlamoosi (2 tl) ning kõrvitsasalatiga (100 g)
• magustoiduks üks väiksem koogitükk (50 g)
• näksimiseks paar piparkooki ja jõhvikaid.

Selline jõulutoit on piisavalt mitmekesine, annab vitamiine ja kiudaineid jm vajalikku.

Me ei soovita panna korraga lauale torti, jäätist, kringlit, pirukaid, piparkooke, küpsiseid, šokolaadi, komme jne. Keegi ei jaksa kõike korraga isegi maitsta. Puuviljad võiksid küll iga päev laual olla.

Mida on soovitav teada?

• väike dessertkausitäis pähkleid (ca 50 g) annab 300-400 kcal (15-20 % päevasest energiavajadusest)
• tahvel šokolaadi (100 g), lõik keeksi või šokolaaditorti (100 g, ca 1/8 20 cm läbimõõduga tordist) annavad juba pea kolmandiku päevasest energiavajadusest
• seapraadi saab sama kaloraaži juures süüa kolmandiku võrra vähem kui ahjulõhet ning kaks korda vähem kui lahjasid verivorste. 1 liigne seaprae lõik (300-400 kcal) nõuab tund aega jooksmist ümber kuusepuu.
• parimad jõulunäksid on jõhvikad, õunad ja mandariinid
• enamasti ka praekapsas pole kaloripomm (60-100 kcal/100g)
• kartulisalati või rosoljega tuleb olla ettevaatlik, sest need on mahu kohta rasked ja vaid 1 kuhjaga supilusikatäis võib anda 100-150 kcal (5-7 % päevasest energiast).

Kaunist jõuluaega kõigile!

Kaarel ja Signe Adamberg, TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi toidutehnoloogia osakonna vanemteadurid