Konverentsil käsitleti haiguse tänapäevaseid diagnoosimismeetodeid, ateroskleroosi personaliseeritud profülaktikat, selle haiguse kujunemist noores eas, seost kõrgvererõhktõve, diabeedi ja neerupuudulikkusega, aga samuti uusi tänapäevaseid ravimeetodeid. Osalenute konkreetne mure oli tendents, et pandeemia tingimustes, mil meedikute ja ühiskonna tähelepanu on nihkunud koroonaviirusele, võib halveneda kardioloogia, endokrinoloogia jmt valdkondade tervishoiuteenuste kättesaadavus. Selle tagajärjel võime leida end aga olukorrast, kus pärilikud ja perekondlikud ateroskleroosi juhtumid on väljunud kontrolli alt ning loomupärase vananemisega kaasnev ateroskleroos on saanud ohjeldamatult areneda.

Konverentsi juhi, Balti Ateroskleroosi Ühingu presidendi professor Margus Viigimaa sõnul oli huvi toimunud hübriidsündmuse vastu eeldatust suurem – registreerus 639 osalejat 29 riigist. Enim osalejaid oli Eestist, Lätist ja Leedust, teistest ELi riikidest, Suurbritanniast, Norrast, Šveitsist, aga ka ülejäänud maailmast Tuneesiast Kõrgõzstanini.

Ateroskleroos on viitsütikuna hiiliv protsess, mis võib väliselt avalduda alles südameinfarkti, insuldi või erinevate perifeersete elundite haigusena. Ateroskleroosist põhjustatud inimlike ja majanduslike kahjude vältimisel saavad kaasa aidata mitmed Tallinna Tehnikaülikoolis arendatavad valdkonnad – tervisetehnoloogiad,  kardiovaskulaarmeditsiin, e-tervis, nutikas toitumine jmt. Ateroskleroosi kroonilise kulu tõttu on preventsiooni, diagnostika- ja ravimeetmed järjepidevad, mis on toonud tervisetehnoloogiate ohutuskultuuri arendamise ka allakirjutanu huvifookusesse.

Sergei Nazarenko
Tervisetehnoloogiate Instituudi praktik-professor
Balti Ateroskleroosi Ühingu juhatuse liige