Rektor rääkis ka kokkuhoiust. „Ühelt poolt oskab igaüks meist väga lihtsal viisil vett, elektrienergiat ja kütet säästa, teiselt poolt on teadlastel vaja tegeleda uute, isegi seninägematute lahenduste väljatöötamisega,“ lausus ta. „Just Tallinna Tehnikaülikoolil peab olema rohkelt lahendusi, ideid, visioone, kuidas asjad võiksid tulevikus olla nii, et küte, elekter ja muud hüved, millega oleme 21. sajandil harjunud, oleksid taskukohased, efektiivsed, säästlikud.“

Suur osa loengutel osalejatest on kogenud tipikad. Kolmanda Nooruse Rahvaülikooli hooaeg jätkub ettekannetega iga kuu kahel neljapäeval. Teemadeks on põhiliselt tervishoid, sh eriti viirustega seonduv, tervislik toitumine, kodude kütmine ja valgustamine, aga ka näiteks kultuur. Paar korda aastas korraldatakse ka kontserte. Loengutega astuvad sel sügisel üles näiteks kirjanik Leelo Tungal, aga ka une- ning nahaarst.

Huvilised on üle 60-aastased ja valdavalt daamid. Tunni-poolteise pikkustel loengutel on tihti 400-600 osalejat.

Loengute kõrval pakub rahvaülikool ka inglise keele kursusi, mis toimuvad laupäeviti tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoones.

Rahvaülikooli algatas Eesti Pensionäride Ühenduste Liit 1990. aastate algul, seega tegutseb see tehnikaülikooli peamajas juba kolm aastakümmet. Rahvaülikooli korraldajad on väga tänulikud tehnikaülikoolile ruumide kasutamise võimaluse eest