„Alguses tahtsin üldse minna rohkem humanitaarvaldkonda – ajakirjandus või avalik haldus ja poliitika huvitasid mind väga,” meenutab Kristin. „Aga gümnaasiumi lõpus mõtlesin, et tahan ennast proovile panna ja katsetada midagi, mis viib mind mugavustsoonist välja. Midagi, mis pakub väljakutset ja toob tulevikus ka kindlust.”

Nii jõudis ta inseneeria juurde – valdkonda, mis on tema sõnul olnud korraga raske ja väga rahuldust pakkuv. „Kogu aeg oli mõnes mõttes raske, aga siis sa saad sellest paremaks. See eneseteostuse vajadus on kogu aeg rahuldatud. Ja mulle väga meeldib, et saan ühiskonnale midagi tagasi anda seda tööd tehes.”

Õppimine kui koostöö tudengi ja õppejõu vahel

Kristin mõtestab õppimist eelkõige kui pidevat arengut ja koostööd tudengi ning õppejõu vahel. „Õppimine on uue oskuse arendamine ja mõttemaailma avardamine. Aga samamoodi on see pidev koostöö tudengi ja õppejõu vahel – see koostöö on minu arust võtmesõna õppimise juures.”

Metafoorina kirjeldab ta õppimist kui teadlikku ebamugavust: „Õppimine on mugavustsoonist väljumine. Sa võtad midagi ette, mida sa enne ei tea, ja pusid nii kaua, kuni saad lõpuks selgeks. See ei ole kunagi mugav tegevus, aga see on väga kasulik ja vajalik.”

Õpetamine aga ei ole Kristini jaoks ainult teadmiste edasiandmine, vaid oskus tekitada tudengis huvi ja sära. „Õpetamine on motivatsiooni tekitamine tudengis. Üks asi on see, et teema saab selgeks, aga teine asi on see, et tudengil päriselt lähevad silmad särama ja ta tahab õppida.” Tema sõnul ongi õpetamise „kompott” just teadmiste, toe ja inspiratsiooni ühendamine.

Kristin toob ka esile, kui oluline on õppejõu roll stressirohketes ainetes. „Mõni õppejõud ütleb kohe alguses: aine on mahukas ja raske, aga kui teil on raske, kirjutage julgelt. See tekitab turvavõrgu – sa ei ole üksi. Stressirohketes olukordades on oluline, et keegi ütleb, et pole hullu, sa saad hakkama, me oleme siin koos.“

Kristini kolm märksõna ideaalse õpetamise kohta on: kaasaegne, motiveeriv ja toetav.

„Me ei saa jääda kinni sellesse, mis kunagi oli – kõik areneb. Õpetamine peab ajaga kaasas käima.” Ta lisab, et motivatsioon ja toetus aitavad tudengitel keerulistel erialadel püsima jääda ja areneda.

Õppimise ja õpetamise hea tavast kõnetab Kristinit kõige rohkem vastutuse jagamise põhimõte. „Õppejõud vastutab selle eest, et luua tingimused tulemuslikuks õppimiseks, ja õppija võtab vastutuse õppimise eest. See ei ole kunagi ühepoolne.” Ta rõhutab veelkord, kui oluline on, et tudeng julgeks küsida ning et õppejõud looks selleks toetava õhkkonna.

Moto, mis viib edasi ka rasketel hetkedel

Kristin tunnistab, et õpingute jooksul on olnud palju raskeid hetki, kuid teda on aidanud üks kindel mõtteviis. „Iga aasta alguses korjan endale sama lause: edukad inimesed muudavad harjumuseks asjade tegemise, mida läbi kukkujatele teha ei meeldi.”

Kui koolis on raske, tuletab ta endale meelde, et edu tähendab ka ebamugavuse talumist. „Kui ma tahan olla edukas, pean tegema neid asju, mis on rasked ja vastikud. Ja kui see muutub harjumuseks, siis jõuan oma eesmärkidele lähemale.”

Kui paluda Kristinil ennast tudengina kolme sõnaga kirjeldada, nimetab ta kohe: järjepidevus, julgus ja uudishimu. „Ma ei jäta asju pooleli – ma pusin, kuni saan selgeks. Ja ma julgen küsida ja uusi asju ette võtta. Mul on ka uudishimu kogu aeg juurde õppida ja paremaks saada.”

Motivatsioon tuleb talle suuresti tulevikupildist iseendast. „Mind motiveerib kujutlus endast kümne aasta pärast – ma tahan näha, kuhu ma võin jõuda, kui ma päriselt vaeva näen.”

Kristin rõhutab ka kursusekaaslaste rolli õppimises. Tema kursusel on väike ja ühtehoidev seltskond. „Me ei ole kunagi üksinda. Me jagame muresid ja rõõme, innustame üksteist ja aitame järele. Kursusekaaslastega arutledes saad teema lihtsas keeles lahti seletatud. See kinnistab päriselt.”

Üldpädevused on vahel olulisemad kui erialateadmised

Kristin tõdeb, et kuigi ta polnud varem TalTechi üldpädevuste raamistikuga otseselt tuttav, mõistab ta nüüd nende tähtsust väga selgelt. „Koostööoskus, probleemilahendusoskus, suhtlemisoskus – ilma nendeta ei saa mitte kuskil hakkama. Ja eriti oluline on oskus tulla toime stressirohkete olukordadega,” loetleb ta.

Ta rõhutab, et need oskused ei tule alati loengust, vaid vajavad teadlikku enesearendust – kuidas oma emotsioone kontrollida pingelistes olukordades ja keskenduda protsessile, mitte ainult tulemusele.

Kristin ütleb otse, et üldpädevused võivad olla isegi olulisemad kui erialased oskused. „Ülikoolist tööle minnes sa ei ole kohe valmis spetsialist. Sul on baasteadmised, aga sa õpid edasi. Selleks on sul vaja just koostööoskust, suhtlemist, järjepidevust ja õppimisvalmidust.”

Kristin rõhutab, et üldpädevused ei arene ainult auditooriumis, vaid ka ülikoolielu laiemas kogemuses. Suurt rolli on tema jaoks mänginud üliõpilaskogu tegevus, kus ta on saanud suhtlemis- ja koostööoskust päriselt harjutada. „Ma olen mitu aastat olnud üliõpilaskogu juht ja seal arendasin suhtlemisoskust ja koostööd väga tugevalt. See on keskkond, kus sa pead inimestega päriselt suhtlema, arutama, kokkuleppeid tegema ja koos midagi ellu viima,” ütleb ta.

Ka õppetöös näeb Kristin, et need oskused kujunevad sageli just praktiliste ülesannete kaudu. Kuigi ta ei oska välja tuua ühte konkreetset ainet, on rühmatööd tema sõnul oluline võimalus koostööpädevuse arendamiseks. „Rühmatööd kindlasti aitavad koostööoskust arendada. Ja suhtlemisoskus tuleb ka sellest, et sa pead oskama õppejõule selgelt väljendada, mis sul küsimus on ja kus sa päriselt toppama jääd,” selgitab ta.

Kristin usub, et üldpädevuste areng eeldab tudengilt ka julgust ise aktiivselt kaasa rääkida. „Sa arendad neid oskusi pidevalt, vahel isegi endale teadmata. Aga sa pead olema julge ja julgema kaasa rääkida – kui sa istud lihtsalt vaikselt nurgas, siis neid oskusi ei teki.”

TalTech annab ajugümnastikat ja seoste loomise oskust

Kui küsida, mida TalTechis õppimises kõige rohkem väärtustatakse, ütleb Kristin, et rõhk on tugevatel baasteadmistel ja mõtlemise treenimisel. „TalTechis saad head ajugümnastikat ja seoste loomise oskust. Alguses ei saa alati aru, miks sa mingit ainet õpid, aga tegelikult see treenib sinu aju tugevamaks.”

Ta usub, et ülikool väärtustab tudengeid, kes võtavad õppimist tõsiselt ja pingutavad päriselt.

Unistuste ülikoolis võiks tema arvates olla rohkem koostöist õppimist ja personaalsemat tuge. „Konsultatsioonile minek võiks olla normaalsus, mitte erand. Tudengi ja õppejõu koostöö ning vahetu tagasiside on üks olulisemaid osi õppimisest.”

TalTechi õppimise ja õpetamise hea tava on ülikooli ühine kokkulepe, mille eesmärk on toetada kvaliteetset õppimist ja õpetamist ning kujundada ühtset akadeemilist kultuuri. Hea tava keskmes on mõte, et õppimine ei ole pelgalt teadmiste omandamine, vaid koostöine arenguprotsess, kus õppijal ja õppejõul on mõlemal oluline roll.