Aastatel 2004–2014 toimus Kuressaares turismihooaja avaüritusena vallikraavi veeralli, kus õpilased ja tudengid ehitasid ise paate ning läksid nendega lossi ümbritsevale vallikraavile sõitma. Tegemist ei olnud pelgalt sportliku võistlusega, vaid pigem loovuse ja insenerimõtte proovikiviga, kus iga meeskond püüdis silma paista millegi erilisega.
2014. aasta 26. aprillil jõudis veerallile paat, mis eristus kõigist teistest. See oli suur kollane part. Selle ehitas meeskond, kuhu kuulusid nii laevaehituse kui ka turismi- ja toitlustuskorralduse tudengid. Just see eri valdkondade koostöö andis tulemuseks midagi ootamatut ja meeldejäävat. Part ei jäänud ainult pilgupüüdjaks, vaid osutus ka edukaks, võites omavalmistatud paatide kategoorias esikoha. 

Pärast võistlust ei kadunud part aga kuhugi, vaid jäi kolledži hoovile. Aja jooksul sai sellest koht, mis tõmbab inimesi ligi, lapsed ronivad sellele, tudengid peavad seal piknikke ning külalised teevad pilte. Part on muutunud millekski, mis tekitab emotsiooni ja paneb inimesed peatuma.
Üheks vahvaks traditsiooniks on kujunenud pardi teisaldamine, mis on seotud tudengielu ja eriti rebastega. Selle liigutamine ei ole juhuslik, vaid pigem omamoodi väljakutse, kus püütakse leida võimalikult nutikas ja ootamatu uus asukoht. Nii on part aastate jooksul “lennanud” katuseterrassile, prügimaja katusele ja isegi koosolekuruumi. See lisab pardile pidevalt uue kihi lugusid ja hoiab teda elavana ka nende jaoks, kes kolledžiga igapäevaselt seotud on.
Pardi populaarsus ei piirdu aga ainult tema füüsilise kohaloluga. Kolledžis on tekkinud ka väiksemad, mängulised viisid seda sümbolit edasi kanda, näiteks prinditakse aeg-ajalt pardikujukesi, millest tehakse võtmehoidjad ja mida kingitakse külalistele. Nii jõuab part ka kolledži hoovist kaugemale ning jääb inimestele meelde kui midagi iseloomulikku ja omanäolist.

Aastate jooksul vajas ka part ise hoolt ning kolledži üliõpilasselts võttis ette selle taastamise. Pardi renoveerimise käigus värviti see üle, parandati konstruktsiooni ning täideti seest, nii et sellest sai pigem püsiv installatsioon kui veesõiduk. Taaselustamise protsessis lõid kaasa tudengid ise. 
Pardi ümber on kujunenud ka lugusid, mis annavad aimu selle sümboli erilisest kohast kolledži elus. Nii võis ühel ilusal sügispäeval kohata kolledži direktorit tänava ääres pardi sees rahulikult kooki nautimas. Vaatepilt, mis iseloomustab hästi seda, kui vabalt ja mänguliselt sellesse sümbolisse suhtutakse.
Tänaseks on part kujunenud Kuressaare kolledži mitteametlikuks maskotiks. See pakub rõõmu töötajate lastele, on populaarne pildistamiskoht külalistele ning mängib rolli ka kolledži turunduses, kus teda kasutatakse tudengite õppima kutsumisel.