Milline oli AMBA akrediteerimise teekond ja kogemus?

„Akrediteerimisprotsess oli suur töö, kuid juba õppekava loomisel lähtusime AMBA nõuetest, mis lihtsustas ülesannet, ei pidanud olemasolevat struktuuri drastiliselt muutma,“ selgitab programmijuht Martin Toding.

Raporti koostamine nõudis aega ja energiat, kuid andis põhjaliku ülevaate programmi tervikust ning võimaluse hinnata meeskonna tegevusi. „Hindamiskomisjoni tagasiside väljastpoolt organisatsiooni oli hindamatu. Esmasel akrediteerimisel ei olnud küll suuri aspekte, mida oleks pidanud ümber tegema, kuid saime palju soovitusi ja pisikesi tehnilisi parendusi, mida oleme ka juba sisse viinud. Samuti kinnitas selline positiivne tagasiside, et liigume õiges suunas, ning see motiveeris meid pidevaks täiustamiseks,“ lisab Toding.

Ta rõhutab, et akrediteering sunnib vaatama õppekava tulevikku proaktiivselt ja süsteemselt. „See aitab hinnata, analüüsida ja täiustada programmi pidevalt. Tänu sellele on tehtud arendusi, mida muidu nii kiirelt ei tehtaks. Kuid areng ei tulene ainult AMBA-st, meie eesmärk on pakkuda üliõpilastele kvaliteetset, asjakohast ja kaasaegset õpet. AMBA, üliõpilased ja õppekava jagavad selles osas samu eesmärke.“

Mida konkreetselt on AMBA akrediteering MBA õppekavale andnud?

AMBA kvaliteedimärk on üliõpilastele oluline otsustuspunkt. „Pärast akrediteeringu saamist on meie õppekavale tulemise kinnituste arv oluliselt tõusnud. Kuna Baltikumis on meie programm ainus AMBA akrediteeritud MBA, langes kaalukauss kandidaatidel valikut tehes  selgelt meie kasuks. Paljud üliõpilased on isegi öelnud, et otsustasid tulla just akrediteeringu tõttu,“ selgitab programmijuht.

Akrediteering tõstab ka TalTechi mainet laiemalt. „AMBA olemasolu tähendab, et oleme kvaliteedilt samas tasemegrupis kui mitmed tuntud ülikoolid. Samuti toob see ülikoolile motiveeritumaid kandidaate ja aitab suurendada õppijate arvu, mis on eriti oluline keerulisel välisturul,“ lisab Toding.

Mis oli AMBA akrediteeringuga seoses suurim arengukoht?

„Üheks suurimaks arengukohaks oli erinevate osapoolte veelgi parem omavaheline sidumine,“ sõnab Martin Toding. Akrediteerimisprotsess tõi eriti esile vajaduse süsteemsema ja läbimõelduma lähenemise järele vilistlaste kaasamisel. „Vilistlastega sideme hoidmine on äärmiselt oluline. Tunnistasime, et sellele pole varasemalt piisavalt tähelepanu pööratud, kuid oleme nüüd selles suunas astunud selgeid samme.“

Oluline arengusuund oli ka rahvusvahelise mõõtme tugevdamine. „Ootus oli, et looksime üliõpilastele rohkem sisukaid rahvusvahelisi õpikogemusi. Seetõttu oleme hakanud regulaarselt korraldama õppereise ning parendanud/laiendanud koostööd välisülikoolidega. 

Toding lisab, et AMBA akrediteering on avanud ka märkimisväärselt uusi koostöövõimalusi. „AMBA võrgustik on andnud meile ligipääsu teiste juhtivate MBA programmidega koostööks ning sellega kaasneb selgelt ka rohkem pakkumisi ja kutseid.  Näiteks hetkel soovivad meiega koostöö teha Aalto University, NOVA School of Business and Economics, Polytechnic University of Milan jne.“

Miks soovitad ülikoolidel akrediteeringuid taotleda?

“Nagu ka enne mainisin, akrediteering annab väga põhjaliku ja süsteemse ülevaate õppekava toimimisest,“ selgitab Toding. „See sunnib peegeldama, miks midagi tehakse, ja aitab tuvastada kohti, mida saab veel paremaks muuta.“ Tema sõnul on akrediteering tugev arengu mootor. „See hoiab ära mugavustsooni tekkimise: vanale rasvale lihtsalt pole võimalik jääda. Märksõnaks on pidev areng.“
“Akrediteering ei ole pelgalt välise maineküsimus, vaid eelkõige sisemine kvaliteedistandard,” sõnab ta ning lisab: “Lõppkokkuvõttes on küsimus selles: millist kvaliteeti soovime oma üliõpilastele, partneritele ja õppejõududele pakkuda? Vastus on lihtne – ainult parimat.“

Tutvu programmiga: https://taltech.ee/et/ettevotlik-juhtimine