Professor Niinistö oli suur Eesti sõber, armastas väga eesti keelt ning tegeles ka selle edendamisega. Ta arendas aastakümneid, ka nõukogude okupatsiooni ajal, Soome ja Eesti keemikute vahelisi sidemeid, seda nii üldiselt kui ka teadlaste koostöö tasemel. “Paljude Eesti teadlaste, sealhulgas Tallinna Tehnikaülikooli teadurite integreerumine Euroopa teadusruumi sai alguse ja tõuke teadustööst professor Niinistö laboris Helsingi Tehnikaülikoolis,“ meenutab professor Malle Krunks, kellel olid Lauri Niinistöga tihedad koostöösidemed.

Professor Niinistö omandas doktorikraadi Helsinki Tehnikaülikoolis. 1977. aastal tõusis ta Helsingi Tehnikaülikooli anorgaanilise keemia professoriks, oli ka ülikooli dekaan ning anorgaanilise ja analüütilise keemia teaduslabori juhataja, töötas Florida, Viini ja Budapesti ülikoolides.

Professor Niinistö põhilised uurimisvaldkonnad olid anorgaaniliste ainete süntees ja omadused, kus rakendas röntgendifraktsiooni ja termo-analüütilisi uurimismeetodeid. Ta oli õhukeste anorgaaniliste kilede aatomkihtsadestuse tehnoloogia üks aluspanijatest ja edasiarendajatest, sadade kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide, raamatute ja raamatupeatükkide autor ning oodatud kõneleja rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. „Ta oli elava iseloomuga, suure südamega ja soe inimene, tõeline härrasmees,“ meenutavad need, kes Lauri Niinistöt lähemalt tundsid.

Tallinna Tehnikaülikooli kollektiiv tunneb siiralt kaasa professor Lauri Niinistö lähedastele.