Nutikellad koguvad meie tervise kohta üha rohkem andmeid, kuid kõiki näite ei saa veel usaldada. TalTechi teadlased uurivad, kuidas muuta randmelt kogutud info tervishoius kasutatavaks. Nutikell võib juba praegu näidata, kui palju inimene liigub, milline on tema pulss ja kui palju energiat ta kulutab. TalTechi biomeditsiinitehnika keskuse juhataja ja professori Ivo Fridolini sõnul võiksid sellised andmed tulevikus aidata tervisemuutusi varem märgata ja anda inimesele võimaluse õigel ajal sekkuda. Selleks tuleb aga kõigepealt välja selgitada, milliseid nutiseadmete näite saab usaldada ja kuidas muuta need tervishoius kasutatavaks.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogia fookustippkeskuses tegutsev uurimisrühm „Sensortehnoloogiad meditsiinitehnikas“ töötab välja uusi sensoreid, kuid uurib ka seadmeid, mida paljud inimesed juba iga päev kasutavad. Mõlemal juhul on eesmärk koguda inimese tervise ja tervisekäitumise kohta teavet, mida üksik arstivisiit ei pruugi anda.
Fridolini sõnul peitub sensorite üks suuremaid võimalusi muutuste varajases märkamises. Kui inimese tavapärane aktiivsus hakkab näiteks pikema aja jooksul vähenema, võib see anda põhjust uurida, mis on muutuse taga. „Taolised andmed näitavad ära inimese tervisekäitumise trendid ja muutused ja see on väga oluline tervishoiu jaoks,“ ütles Fridolin TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaalis Trialoog.
Nutikella näit peab olema piisavalt usaldusväärne
Nutikellad koguvad juba praegu palju infot, kuid tervishoius ei saa neid andmeid niisama kasutusele võtta. Esmalt tuleb veenduda, kui täpsed ja usaldusväärsed on seadme kogutud andmed.
TalTechi teadlased on selleks võrrelnud Apple’i, Polari, Samsungi ja Garmini seadmeid. Esimesena analüüsiti põhjalikumalt energiakulu. Nendes mõõtmistes andis Fridolini sõnul Polar kõige täpsemaid tulemusi ning Apple jäi sellele üsna lähedale. Sammude ja pulsisageduse analüüs oli intervjuu ajal veel pooleli.
Uuringust tuli välja ka lihtne soovitus nutikella kasutajale: trenni tehes tasub kellale öelda, mida parasjagu teed. Jooksmisel tuleks valida jooksu-, rattasõidul rattasõidurežiim. „Õige režiim aitab kellal kasutada konkreetse tegevuse hindamiseks sobivamat algoritmi ning annab seetõttu täpsemaid tulemusi,“ ütles Fridolin.
Kellade võrdlus on teadlaste jaoks siiski alles esimene samm. Kui nutiseadmete andmeid tahetakse tulevikus tervishoius kasutada, peab olema selge, millistele näitudele ja millistes olukordades saab toetuda. Alles siis saab otsustada, millist infot tasub inimese enda tervise jälgimiseks või arstile kuvamiseks kasutada.