Tallinna Tehnikaülikool

Biomeditsiinitehnika keskus | Tervisetehnoloogiate instituut

Sisukord

Biomeditsiinitehnika keskuse tegevusalad

Biomeditsiinitehnika keskus on üks Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi struktuuriüksustest. Keskus tegeleb õppetööga nii magistri- kui doktoriõppe tasemel.

Biomeditsiinitehnika keskuse missiooniks on olla juhtivaks interdistsiplinaarseks institutsiooniks biomeditsiinitehnika alal Eestis ja võrdväärseks partneriks maailmas, mis teostab kõrgetasemelist teadustööd ja viib läbi kvaliteetset õppetööd eri tasanditel.

Keskuse tegevus ja kompetents on suunatud:

  • meditsiinis kasutatavate aparaatide ja vahendite põhimõtete loomisele, arendusele ja ka nende otstarbekale ja efektiivsele kasutamisele;
  • inimese enesetunde parandamiseks ja isikukesksete vajaduste rahuldamiseks mõeldud süsteemide ja vahendite loomisele;
  • tehissüsteemide abil inimese loomulike võimete laiendamiseks-arendamiseks mõeldud tehnoloogia loomisele.

Biomeditsiinitehnika keskuse meeskond väärtustab:

  • Tulemuslikkust
  • Arengut
  • Erialast pühendumust
  • Järjepidevust
  • Koostööd
  • Eetilisust
Biomeditsiinitehnika keskuse töötajad
Biomeditsiinitehnika keskuse töötajad

Biomeditsiinitehnika on insterdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob eneses insenerialad, bioloogia ja meditsiini. Uuringud ja rakendused on suunatud:

  • Fundamentaaluuringutele nii molekulaarsel- kui kudede ja organite tasemel.
  • Innovatiivsete lahenduste arendamisele, väljatöötamisele ja rakendamisele seadmete, protsesside, tehisorganite, materjalide ja tarkvara näol haiguste preventsiooniks, diagnostikaks ja raviks.
  • Nutikate tervisetehnoloogiate valdkonna edendamisele.
  • Olemasoleva tehnoloogia otstarbekale ja säästlikule kasutamisele.

Biomeditsiinitehnika keskus, mis moodustati TTÜ-s algselt 1994 aastal, seab enesele eesmärgiks koordineerida Eestis tehtavaid biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika-alaseid uuringuid ning anda erialast kõrg- ja kraadiharidust.

Eestisisene koostöö on keskusel haiglate ja tervishoiuasutustega, meditsiinitehnika tootmise- ja müügiga tegutsevates firmadega , meditsiiniinformaatika ja kvaliteedikontrollisüsteemi valdkonna ettevõtete ja asutustega ning ülikoolide ja teadusasutustega.  

Rahvusvaheline koostöö on välja kujunenud mitmete ülikoolidega, sealhulgas Duke Ülikooliga USA-s ja Tampere Tehnikaülikooliga bioelektromagnetismi alal, Linköpingi Ülikooliga – laserite ja optiliste meetodite kasutamisel meditsiinis ja Helsingi Tehnikaülikooliga - telemeditsiini alal, Patrase Ülikooliga meditsiinifüüsika alal ning Milaano Tehnikaülikooliga signaalitöötluse alal.

Biomeditsiinitehnika instituudi teadustöö

Jälgi meid ka Facebookis

Sensortehnoloogiad meditsiinitehnikas uurimisrühm

Uurimisrühma juht: professor IVO FRIDOLIN

Liikmed: Jürgen Arund, Jana Holmar, Merike Luman, Kristjan Pilt, Risto Tanner, Nils Fredrik Arne Uhlin, Moonika Viigimäe, Kai Lauri, Sigrid Kalle, Deniss Karai
Doktorandid: Annika Adoberg, Kristina Kööts, Liisi Leis, Joosep Paats

Uurimisrühma tegevust iseloomustavad võtmesõnad:

sensorid; algoritmid; sensorite integratsioon; biovedelike optika; ureemilised toksiinid; dialüüsravi; reaalajas monitooring; spektrofotomeetria; spektrofluorimeetria; signaalitöötlus; tark töörõivas; füüsilise aktiivsuse monitooring; energiakulu; väsimuse monitooring; kõnetuvastus, füsioloogilise heaolu monitooring

Sensortehnoloogiad meditsiinitehnikas uurimisrühm
Sensortehnoloogiad meditsiinitehnikas uurimisrühm

Ülevaade
Uurimisrühma teadustöö eesmärgiks on välja töötada paindlikke ja uudseid sensortehnoloogiaid ja algoritme: 

  • Ureemiliste toksiinide eemaldamise jälgimiseks reaalajas. Mõõdetud parameetrid võimaldavad hinnata erinevate ureemiliste toksiinide kontsentratsioone reaalajas ilma vereproove võtmata ning seega aitab saada paremini tagasisidet ravi (n neeruasendusravi) kohta ning kohandada raviviise vastavalt patsientide vajadustega.
  • Isikustatud ja targa töörõiva loomiseks, mis töörõivasse integreeritud sensorite ja uudsete algoritmide abil looks väärtuslikke andmeid tööliste asukohast, kõnnimustritest,füüsilisest aktiivsusest, energiakulust ja füsioloogilisest seisundist ning parandaks tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste abil teadlikkust ja ohutust nõudlikes ja ohtlikes töökeskkondades.
  • Kõnetuvastuse kasutamine tervishoius ja tööstuses.
  • Uuenduslike psühhofüsioloogiliste meetodite väljatöötamine, mis ühendab kvantitatiivseid füsioloogilisi ja subjektiivseid psühholoogilisi näitajaid, et hinnata inimeste emotsionaalset vastust erinevatele (elu)keskkondadele (nt turvalised, mugavad, stressirohked, ülestimuleerivad või ebaatraktiivsed). Üks rakendusvaldkond on ületada lõhe linnaplaneerijate ja linnaelanike vahel kasutades nn heaoluskoori kaardistamist.


Uurimisrühma viimaste aastate rahvusvahelisel tasemel väljapaistvad teadustulemused:

  • Loodi uudne miniatuurne dialüüsi reaalajas jälgimise prototüüp (MCM sensor), mida testiti kliinilistes katsetes erinevates Euroopa kliinikutes;
  • Pakuti välja uus meetod ja seade füüsilise väsimuse hindamiseks reaalajas füsioloogiliste signaalide ja parameetrite põhjal.

Valitud projektid:

Valitud artiklid:

Meditsiinitehnika ja -füüsika: õpe ja praktika käsikäes
Füsioloogiliste signaalide mitteinvasiivne mõõtmine ja töötlemine tervisetehnoloogiate instituudis
Optiliste meetodite väljatöötamine südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks

Teadusprojektid

Teadusprojektide kirjeldus ning sisu on esitatud ETIS-es.