Kaunases, Vilniuses ja Alytuses aset leidnud suursündmus ühendas ärikoolide juhte, teadlasi ja äripartnereid, et muuta nendevaheline koostöö tulemuslikumaks. Üheskoos uuriti, mida äriühingud teadlastelt ootavad, mida ülikoolid ettevõtetelt vajavad ja kuidas kujundada väärtuspõhiseid partnerlussuhteid. Selline ühine vaade suurendab õppekavade asjakohasust, teadustöö ühiskondlikku mõju ning lõpetajate tööalast konkurentsivõimet.

Igasuguse partnerluse aluseks on kolm sammu: ühise keele leidmine, ühisele arusaamale jõudmine ja ühise eesmärgi kokkuleppimine. Konverentsi ühises töötoas selgus aga reaalsus, et äripartnerid teadusartikleid ei loe. See tähendab, et kui esimene tingimus on justkui täidetud, siis ülejäänud kahe saavutamiseni on veel maad. Siit koorub üleskutse meile kõigile – igast teadusartiklist tuleb avaldada populaarteaduslik tõlge äripartnerile arusaadavas keeles. Vaid üksteist tegelikult kuulama õppides sillutame tee sisulise koostöö ja ühiste eesmärkideni.

Konverentsi teiseks läbivaks teemaks oli ühiskondlik mõju (impact), mida kõikidelt osapooltelt kogu aeg oodatakse – olgu selleks siis ühiskondlik nähtavus, mõju või midagi muud. Insenerile kohaselt saab ühise arusaamani jõudmiseks kasutada järgmist mudelit:

• Tegevuste (actions) positiivsed ja negatiivsed mõjud suunatakse „suurele pildile“ (nt piirkonna elanikkond või ühiskond tervikuna).
• Need mõjud tulenevad paljude individuaalsete tulemuste (outcomes) summast.
• Kuna mõjud keskenduvad suurele pildile, on need tavaliselt väga abstraktsed (nt elukvaliteedi paranemine ja heaolu suurenemine) ning neid on raske täpselt mõõta. Sel põhjusel piirdub mõjujuhtimine ülikoolides tavaliselt tulemustega või – kui neidki ei saa mõõta – väljunditega (outputs).

Niisiis erineb mõju mõiste tulemuse mõistest selle poolest, et tulemus kirjeldab „ainult“ väljundite mõju nende väljundite konkreetsele sidusgrupile. Mõjud seevastu puudutavad inimrühma, mis ulatub sellest sidusgrupist palju kaugemale.

Toimetas: Tairi Tuulik