Teadmisi pole kunagi olnud nii lihtne kätte saada kui praegu. Mõne sekundiga võib tehisaru koostada ülevaate keerulisest teemast, pakkuda lahenduse ülesandele või aidata kirjutada programmikoodi. Samal ajal muutuvad tehnoloogiad ja koos nendega tööturg järjest kiiremini. See seab ülikooli ette küsimuse: mida ja kuidas õpetada maailmas, kus tänased teadmised ja oskused ei pruugi olla piisavad veel isegi ühe tööelu lõpuni?
Ülikooli ülesanne ei saa enam olla üksnes teadmiste edasiandmine. Kõrgharidus peab aitama kujuneda inimesel, kes oskab teadmisi kasutada, nende usaldusväärsust hinnata, eri valdkondi omavahel seostada, keerulisi probleeme lahendada ning vajadusel oma seniseid teadmisi ümber mõtestada. Teisisõnu peab ülikool õpetama õppima.
Just sellest arusaamast lähtub ka TalTechi õppimise ja õpetamise hea tava. See kirjeldab õppimist koostöise protsessina, milles on vastutus nii õppijal kui ka õppejõul. Õppejõu ülesanne ei ole pakkuda ainult õigeid vastuseid, vaid luua keskkond, kus üliõpilane saab küsida, katsetada, eksida, tagasisidet saada ja oma lahendusi põhjendada. Üliõpilaselt eeldab see omakorda aktiivset osalemist ja vastutust oma õppimise eest.
Teadmiste kõrval muutuvad järjest tähtsamaks pädevused
Tööturu muutumine ja tehisaru areng suurendavad vajadust oskuste järele, mida ei saa omandada üksnes loengut kuulates. Erialateadmiste kõrval on vaja kriitilist mõtlemist, probleemilahendus- ja koostööoskust, loovust, suhtlemisoskust ning võimet hinnata nii info kui ka tehnoloogia usaldusväärsust ja mõju.
Seetõttu on TalTech võtnud suuna, et õppimine seostuks senisest enam päriselu probleemidega. Üks näide on väljakutsepõhine õpe, kus erinevate erialade tudengid lahendavad ettevõtete, avaliku sektori või ühiskonna tegelikke väljakutseid.
TalTechi õppeprorektor Ingrid Pappel märgib, et tänapäeva ülikool ei valmista üliõpilasi ette ainult üheks ametiks, vaid õpetab toime tulema probleemidega, millele pole valmis lahendusi. „Selliste oskuste kujunemiseks on vaja õppimist toetavat ja koostöist keskkonda. Hea õppimise ja õpetamise kultuur sünnib kogu ülikoolipere – nii tudengite, õppejõudude kui ka tugipersonali – ühisest panusest. Väljakutsepõhine õpe toetab sellise kultuuri kujunemist, innustades tudengeid küsima, katsetama, koostööd tegema ja teadmisi päriselus rakendama,“ räägib Pappel.
Sama muutuse osa on tehisaru integreerimine õppesse: kuidas õpetada tehisaru tööriistu kasutama teadlikult, kriitiliselt ja vastutustundlikult. Kui masin suudab pakkuda vastuse, muutub veel olulisemaks inimese oskus esitada õigeid küsimusi, kontrollida tulemust ja mõista, miks üks lahendus on teisest parem.
Hea õpetamine ei sünni iseenesest
Kui ootused üliõpilastele muutuvad, peavad arenema ka õpetamise viisid. TalTech on viimastel aastatel järjest enam käsitlenud õpetamist professionaalse oskusena, mille arendamine vajab aega, tuge ja tunnustamist.
Ülikooli akadeemilises karjäärimudelis on loodud eraldi karjäärirada õpetamise tipptegijatele ning 2026. aastal töötab TalTechis 25 õpperaja kaasprofessorit. Pedagoogiline enesetäiendamine kuulub akadeemilise töötaja professionaalse arengu juurde ning õpetamise kvaliteeti hinnatakse ka atesteerimisel. Õppejõude toetavad didaktikakeskused ja haridustehnoloogia keskus, õppedisaini programm ning õppearendusfond. Kogemusi vahetatakse iga-aastasel õppimise ja õpetamise konverentsil ning rahvusvaheliselt näiteks EuroTeQ-i võrgustikus.
Oluline on ka põhimõte, et õpetamine ei ole ülikoolis teadustöö kõrval teisejärguline tegevus. Õppetöös osalevad kõik akadeemilised töötajad, sealhulgas tippteadlased ja tenuuriprofessorid. Nii jõuavad tudengiteni mitte ainult õpikuteadmised, vaid ka uusim teadmine ning inimesed, kes seda teadmist loovad.
Hea õpikogemus sünnib koostöös
Kõige paremini kirjeldavad muutust ilmselt tudengid ise. Vestlesime tudengitega aasta alguses ja intervjuudes kordub mõte, et kõige rohkem õpitakse siis, kui teooriat saab ise proovida, probleemidega maadelda ja lahendusteni jõuda. Õppimine ei tähenda nende jaoks lihtsalt materjali meeldejätmist, vaid oskust sellest aru saada ja seda kasutada.
See muudab ka õppejõu rolli. Hea õppejõud ei ole enam ainult oma valdkonna ekspert auditooriumi ees, vaid õppimise kujundaja, suunaja ja tagasiside andja. Samal ajal ei saa ka kõige parem õppejõud õppida tudengi eest.
Õppimise ja õpetamise kultuur sünnibki nende kahe poole koostöös. Selle tegelik tulemus ei ole ainult diplom või omandatud eriala, vaid inimene, kes suudab pärast ülikooli toime tulla ka probleemidega, mida tema õpingute ajal veel olemas ei olnud.
Võib-olla ongi see tänapäeva ülikooli kõige olulisem ülesanne: anda inimesele võimekus tulla toime paljude võimalike tulevikega.
Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu.
Millisena näevad tudengid head õppimist ja õpetamist?
Kõige paremini õpitakse ise tehes
Laborid, projektid, praktilised ülesanded, päriselu probleemid ja ettevõtetega seotud tegevused aitavad teooriale tähenduse anda. Õppija peab saama katsetada, lahendusi otsida ja ka eksida. Õppejõud saab luua raami ja anda vajalikud teadmised, kuid mingil hetkel peab õppija ise tegutsema.
Hea õppejõud loob õppimiseks keskkonna
Õppejõu roll on pigem suunata, tekitada huvi, aidata luua seoseid ja teha õppimine võimalikuks. Tudengid hindavad õppejõude, kes on oma valdkonnast innustunud, seovad õpitava päriseluga, julgustavad küsimusi esitama ning loovad õhkkonna, kus võib tunnistada, kui millestki ei saada aru.
Õppimine toimub väga suurel määral koos teistega
Rühmatööd ja projektid õpetavad palju enamat kui konkreetse aine sisu: tuleb oma mõtteid põhjendada, teisi kuulata, eriarvamusi lahendada, vastutust jagada ja mõnikord töötada koos inimestega, kelle lähenemine erineb enda omast. Just sellistes olukordades arenevad suhtlemis-, koostöö- ja probleemilahendusoskused sageli märkamatult.
Ülikoolis muutub õppimine järjest enam õppija enda vastutuseks
Gümnaasiumiga võrreldes tähendab ülikool tudengite kogemuses palju suuremat iseseisvust. Keegi teine ei planeeri õppija aega ega taga, et kõik saaks tähtajaks tehtud. Seetõttu kerkisid intervjuudes korduvalt esile enesejuhtimine, ajaplaneerimine, järjepidevus ja oskus abi küsida. Samas ei tähenda vastutus seda, et tudeng peab kõigega üksi hakkama saama. Vastupidi – hea õppija oskab kasutada enda ümber olevat õpikeskkonda, küsida õppejõult või kaaslastelt abi ning võtta vastu tagasisidet.
Hea õppimine valmistab ette muutuvaks eluks
Kriitiline mõtlemine, koostöö, suhtlemine, enesejuhtimine, uudishimu ja valmisolek pidevalt juurde õppida võimaldavad erialateadmisi päriselus kasutada. Eriti tehisaru ja kiiresti muutuva tööturu kontekstis muutub oluliseks mitte ainult olemasolevate teadmiste omandamine, vaid oskus õppida, ümber õppida ja oma teadmisi uutes olukordades rakendada.