Tallinna Tehnikaülikool

Elektroenergeetika ja mehhatroonika 3. kursuse tudeng Renee Maripuu jaoks algas huvi inseneeria vastu juba väga varakult – vanaema kõrval, kui lambipirni põlema panemine tundus lausa maagiana. Täna õpib ta Tallinna Tehnikaülikoolis valdkonnas, mille olulisust ta tajus juba noores eas, ning panustab lisaks erialale aktiivselt ka tudengiellu.

Renee lugu on hea näide sellest, kuidas õppimine TalTechis on mõtteviis, vastutus ja pidev enese arendamine. Ühtlasi teab Renee, et õpib iseendale. 

Õppimine ja õpetamine kui teadlik protsess 

Renee Maripuu ÕÕHT

Renee jaoks tähendab õppimine ennekõike uute teadmiste omandamist, nende talletamist ja hilisemat tööle rakendamist. „Ma toetun õppimisel suuresti põhimõttele, et tõeline arusaamine tekib alles siis, kui olen võimeline mingi teema lihtsate sõnadega ära selgitama kellelegi, kes sellest aru ei saa. Kui jään seletamisega hätta, tähendab see, et kuskil on lünk ja ma pean selle teema juurde tagasi minema. Seletamine näitab väga ausalt ära, kas sa päriselt saad aru või mitte,“ räägib Renee.

Õpetamine on Renee sõnul loomulikult õppimisega seotud – see on viis, kuidas teadmised muutuvad päriselt omaks. „Õpetamine tähendab minu jaoks seda, et keegi on mingi valdkonna endale väga hästi selgeks teinud ja kinnitab neid teadmisi teistele edasi andes. Mul kunagi üks õppejõud ütles hästi tabavalt, et esimene kord seletades ei saa keegi aru, teisel korral hakkan mina aru saama ja kolmandal korral saan mina aru, aga keegi teine enam ei saa aru,“ sõnab Renee.

See kirjeldab hästi õpetamise dialoogilist olemust – õppimine ja õpetamine toimuvad koos, vastastikuses mõtestamises.

Tudeng, kes teeb rohkem kui vaja

Kui paluda Reneel ennast tudengina iseloomustada, jääb kõlama üks keskne joon: ta panustab rohkem, kui vaja. „Ma alustasin esimest semestrit 42 EAPga ja see koormus pole väga ära langenud.“

Lisaks peaerialale õpib ta kõrvalerialana avalikku haldust ja riigiteadusi ning on aktiivselt seotud tudengiaktivismiga. Ta nimetab end naljatledes “jokkeriks”, kes suudab tulevikus sobituda eri valdkondadesse ja magistriplaanides on ka rohkem võimalusi.

Kuidas? Oma suurimaks motivaatoriks peab Renee oma kursusekaaslaseid. „Meil on selline vahva kuuene grupp, kes on üksteisele justkui tugisüsteem. Kui sa õpid nendega hilisõhtul eksamiks või kontrolltööks, siis see piin ei tundugi enam nii piinarikas,” naljatleb Renee.

„Loomulikult motiveerib ka see, kui õppeaine õppejõud suudab teemasid seletada arusaadavalt ja huvitavalt. Et see ei ole lihtsalt vanade slaidipõhjade pealt sisutiheda teksti maha lugemine, vaid päriselt õpetamine, kus tudeng tunneb, et ta saab aru ja tahab kaasa mõelda.”

Pädevused, mis annavad kindluse ebakindlas maailmas

Renee jaoks ei ole ülikool ainult erialateadmised. Tehnilised oskused on vajalikud, kuid nende kõrval määravad sageli edu hoopis need oskused, mis aitavad inimesel erinevates olukordades toime tulla. „Ma leian, et tänapäevases kiiresti muutuvas ühiskonnas on hästi oluline õppimisoskus ja kohanemisvõime. Teadmised vananevad kiiresti ja inimene peab oskama vajadusel ümber õppida. See annab mingi turvatunde ebakindlas maailmas,” märgib Renee.

„Ka enesejuhtimine on hästi oluline, ma ütleks isegi, et see on alustala. Ilma selleta sa ei suuda saavutada mitte midagi. Elu on valikute küsimus – kas sa tõused hommikul ja oled valmis päeva vallutama või lamad pool päeva voodis ja mõlgutad mõtteid.”

Loovus, probleemilahendusoskus ja kriitiline mõtlemine on tema hinnangul oskused, mida tuleviku töömaailm järjest enam nõuab – ning TalTechis arendatakse neid teadlikult.

“Uute trendidega on tihti raske sammu pidada. Inimeste keskendumisvõime on järjest rohkem proovile pandud – kogu aeg on vaja uusi stiimuleid. Sellepärast ongi loomingulised ideed ja oskus probleeme lahendada tulevikus eriti tähtsad,” arutleb ta.

Renee leiab, et TalTechis arenevad need pädevused eelkõige läbi iseseisva töö ja praktiliste ülesannete. Ta püüab teha võimalikult palju lisatööd ka väljaspool kohustuslikke grupiprojekte, otsides ise materjale ja võrreldes erinevaid allikaid. See aitab tal teemat paremini mõtestada ja struktureerida – isegi siis, kui algne arusaam on puudulik.

Enesejuhtimist ja ajaplaneerimist on Renee pidanud arendama eriti teadlikult, sest kohustusi on palju: õpingud, projektid, tudengiaktivism ja muud tegemised. „Olen õppinud jagama tööülesandeid väiksemateks osadeks ja jälgima oma tempot, et vältida liigset stressi. Mu kalender on igapäevaselt päris kirju,” tunnistab ta.

Projektipõhine õpe on tema sõnul õpetanud, et alati ei ole olemas valmis vastuseid ning ebaõnnestumine on loomulik osa õppimisest.

Kui õppejõud seletab nagu inimene

Renee kirjeldab eredalt, milline õpetamine teda päriselt toetab. Ta meenutab elektrisüsteemide kursust, kus õppejõud Henri Manninen selgitas keerulisi teemasid arusaadavalt. „Elektrisüsteemide aine oli üks esimesi, kus ma tundsin, et ma reaalselt saan aru. Õppejõud seletas seda asja nagu inimene – nagu keegi, kes on ise kunagi olnud tudeng. Ta tõi loengusse jooniseid, arutelu ja inimkeelt, mitte robotlikku teksti.“ Lisaks said tudengid võimaluse ise loengu ees teemat esitleda – kogemus, mis arendas nii enesekindlust kui ka sügavamat arusaamist.

Koostööpädevuse arendamisest toob Renee hea näite ka oma kõrvaleriala kogemusest. Tema sõnul on seal grupitööd igapäevane osa õppimisest ning see sunnib tudengeid pidevalt suhtlema ja kohanema. „Majandusteaduskonna õppeainetes aitab koostööpõhine õppimine koostööoskust hästi arendada,” ütleb ta. “Seal on palju erinevaid grupitöid – ma ütleks isegi, et peaaegu iganädalaselt tuleb midagi teha ka väljaspool loenguaega.”

Eriliseks teeb tema jaoks selle kogemuse asjaolu, et grupid ei ole kunagi päris samad. „See ei ole mingi fikseeritud seltskond. Alati tekib täiesti uus grupp – erinevate erialade ja erinevate kursuste tudengitega,” kirjeldab Renee. „Ja see tähendab, et sa pead kogu aeg harjutama suhtlemist ja koostööd inimestega, kes mõtlevad võib-olla hoopis teistmoodi kui sina.  Just see õpetabki, kuidas erinevate inimestega ühise eesmärgi poole liikuda.”

TalTech kui “jõusaal ajule”

Kui küsida, milline on õppimine TalTechis päriselt, annab Renee ühe tabava metafoori: „Õppimine TalTechis on natuke nagu jõusaal ajule – alguses on ebamugav, mõnikord tahaks pooleli jätta, aga ühel hetkel saad aru, et suudad rohkem kui arvasid.” Tema sõnul ei anta siin alati valmis vastuseid, vaid tudengid „visatakse peadpidi külma vette” – et nad õpiksid ise otsima, küsima, vaidlema ja vastutama. See on otsene peegeldus hea tava põhimõttest, kus õppejõud loob õppimist soodustava keskkonna ja õppur võtab vastutuse oma õppimise eest.

Renee jaoks ei ole õppimise ja õpetamise hea tava lihtsalt dokument, vaid tunne, et õppimine on ühine mõtestatud tegevus. „Heal taval on päriselt mõte ja ajend. See annab raami, et õppimine ei ole ainult ära tegemine, vaid midagi, mida tehakse koos ja teadlikult.”

Tema kolm märksõna ideaalse õpetamise kohta on mõtestatud, inimkeskne ja personaalne. „Vastastikune arusaamine on väga oluline. Mõlemad osapooled – nii õppijad kui õpetajad – peaksid mõistma, et vastamisi on inimesed. See inimlikkus võiks olla see omadus, mida rohkem hoitakse,“ ütleb Renee.

TalTechi õppimise ja õpetamise hea tava on ülikooli ühine kokkulepe, mille eesmärk on toetada kvaliteetset õppimist ja õpetamist ning kujundada ühtset akadeemilist kultuuri. Hea tava keskmes on mõte, et õppimine ei ole pelgalt teadmiste omandamine, vaid koostöine arenguprotsess, kus õppijal ja õppejõul on mõlemal oluline roll.

Renee Maripuu õppimise ja õpetamise hea tava