IT-teaduskonna magistriõppe infoõhtul esinenud OSKA vanemuuringujuhi Urve Metsa sõnul mõjutavad IKT-sektorit korraga mitu ülemaailmset trendi – tehnoloogia kiire areng, töövormide muutumine ning demograafilised muutused. „Tehnoloogia areng muudab väga kiiresti nii töö sisu kui ka oskusi, mida tööturul vajatakse,“ rõhutab Mets. Tema sõnul muutuvad järjest olulisemaks spetsialistid, kes suudavad ühendada sügavad tehnilised teadmised laiapõhjaliste probleemilahendus- ja koostööoskustega.

AI ja küberturve juhivad tööturu kasvu

Urve Mets toob välja, et kõige kiiremini kasvab nõudlus AI, andmeanalüüsi ja küberturbe valdkonna spetsialistide järele. Rahvusvaheliste prognooside järgi kuuluvad aastatel 2025–2030 kõige kiiremini kasvavate ametite hulka suurandmete spetsialistid, tehisaru ja masinõppe eksperdid, tarkvara- ja rakendusearendajad ning küberturbe spetsialistid.

Samas väheneb vajadus rutiinseid ülesandeid täitvate ametikohtade järele. Metsa sõnul mõjutab automatiseerimine üha rohkem administratiivseid ja standardiseeritud tööülesandeid, mistõttu kasvab vajadus kõrgema lisandväärtusega oskuste järele.

Eestis on IKT-valdkonna hõive viimastel aastatel püsinud stabiilses kasvus. Kui 2020. aastal töötas sektoris ligikaudu 27 000 inimest, siis 2025. aastaks oli töötajate arv kasvanud umbes 34 000-ni. OSKA prognoosi järgi võib 2027. aastaks IKT-sektoris töötada juba enam kui 40 000 inimest.

Kõige suurem osa IKT-spetsialistidest töötab tarkvaraarenduse, süsteemide analüüsi ja arhitektuuri valdkonnas. Viimastel aastatel on eriti kiiresti kasvanud küberturbe spetsialistide ning süsteemiarhitektide arv.

IT-oskusi vajavad kõik sektorid

Urve Metsa sõnul ei ole IKT enam ammu ainult tehnoloogiasektori teema. „Digioskused on muutunud vajalikuks praktiliselt kõigis majandusharudes – tööstusest tervishoiu ja panganduseni,“ ütleb ta.

Kui 2020. aastal töötas väljaspool IKT-sektorit 39% IKT-spetsialistidest, siis 2025. aastaks oli see näitaja tõusnud juba 42 protsendini. See tähendab, et IT-spetsialiste vajatakse üha enam ka avalikus sektoris, logistikas ja teenusmajanduses.

Magistrikraad annab tööturul eelise

OSKA andmetel kuuluvad IKT-sektori palgad jätkuvalt Eesti tööturu kõrgemate hulka. Kõrgeimat mediaanpalka teenivad IT-juhid, küberturbe spetsialistid ning süsteemiarhitektid ja tarkvaraarendajad. Mitmel ametialal ulatub mediaanpalk üle 4000 euro kuus.

Urve Mets rõhutab, et kõrgem haridustase mõjutab otseselt nii karjäärivõimalusi kui ka sissetulekut. Kõigi ametialade võrdluses teenivad magistrikraadiga töötajad keskmiselt umbes 3800 eurot kuus ning doktorikraadiga töötajad üle 4200 euro. Bakalaureusekraadiga töötajate keskmine palk jääb umbes 3000 euro juurde.

„IKT-valdkonnas on magistrikraadiga spetsialistidel selge konkurentsieelis, eriti keerukamatel ja vastutusrikkamatel ametikohtadel,“ märgib Mets. Tema sõnul kasvab lähiaastatel vajadus just magistrikraadiga IKT-spetsialistide järele.

Edu võti on tehniliste ja üldoskuste ühendamine

Lisaks erialastele teadmistele muutuvad järjest olulisemaks ka üldoskused – analüütiline mõtlemine, kohanemisvõime, suhtlemisoskus, loovus ja elukestev õpe.

Urve Mets rõhutab, et tööandjad ootavad üha enam inimesi, kes suudavad kiiresti õppida ja muutustega kohaneda. „Tehnilised teadmised on küll vajalikud, kuid järjest olulisemaks muutuvad ka suhtlemis-, koostöö- ja probleemilahendusoskused,“ ütleb ta.

Maailma Majandusfoorumi hinnangul kuuluvad järgmiste aastate kõige nõutumate oskuste hulka tehisintellekti ja suurandmete tundmine, võrgustike ja küberturbe oskused ning tehnoloogiline kirjaoskus. Samuti peetakse oluliseks paindlikkust, vastupidavust ja valmisolekut pidevalt õppida.

Urve Metsa hinnangul on IKT-valdkonna peamine sõnum noortele selge: edukaks karjääriks ei piisa enam ainult ühest diplomist või kitsastest tehnilistest teadmistest. „Kõige paremini saavad tulevikus hakkama need spetsialistid, kes suudavad pidevalt areneda ja uusi teadmisi omandada,“ sõnab ta.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani: https://taltech.ee/it-oppimine ja taltech.ee/reaalne

Vaata Urve Metsa ettekannet siit  Vaata ka magistriõppe infoõhtu paneelvestlust