Anne-Lii Bõkovskaja õppis rakenduskeemia ja geenitehnoloogia eriala teisel kursusel, kui ta võttis praktikakohta otsides ühendust Tallinna Lastehaigla labori juhatajaga. Praktikast sai töökoht ning samas laboris valmisid ka tema bakalaureuse- ja magistritöö.
Pärast rakenduskeemia ja biotehnoloogia magistriõppe lõpetamist töötab Anne-Lii sellesamas laboris laborispetsialistina.
Teisel kursusel soovis Anne-Lii õpingute kõrval saada rohkem praktilist laborikogemust ning ta kirjutas Tallinna Lastehaigla labori juhatajale Irina Golovljovale, uurides praktikavõimaluse kohta. Teda kutsutigi Tallinna Lastehaigla laborisse praktikale, kus ta sai tutvuda eri töövaldkondadega, kasutada tänapäevaseid analüsaatoreid ning tegeleda sise- ja väliskvaliteedikontrolliga. Ta määras veregruppe ning valmistas ja hindas vereäige preparaate. Praktikal olles tekkis ka arusaam laborinäitajate kliinilisest tähendustest ja referentsväärtustest. „Kõige rohkem arendas igapäevane laboritöö täpsust, vastutustunnet, meeskonnatööd ja suhtlemisoskust. Samuti õppisin töötama kiiresti, kuid samal ajal väga hoolikalt,“ räägib Anne-Lii.
Praktika lõppedes sai Anne-Lii pakkumise jääda samasse tööle, alustades abilaborandina. Pärast bakalaureusekraadi saamist sai temast bioanalüütik ning pärast magistriõppe lõpetamist 2026. aastal laborispetsialist.
Uurimistöö küsimused tekkisid igapäevasest laboritööst
Ka lõputööde teemade ideed tulid kokkupuutest reaalsete probleemidega laboris. "Soovisin teha uurimistööd, mille tulemusi saaks haiglas päriselt kasutada", ütles Anne-Lii.
Bakalaureusetöös töötas Anne-Lii välja toiduallergeenide astmelise diagnostika algoritmi, analüüsides labori infosüsteemi andmeid ja rakendades automaatseid refleksteste allergeenikomponentide määramiseks. Bakalaureusetöö andis palju kasulikke oskusi. Selle käigus õppis ta iseseisvalt otsima ja hindama teaduskirjandust, analüüsima labori infosüsteemi andmeid ning välja töötama ja katsetama diagnostikaalgoritmi.
Magistritöö kirjutamise käigus süvenesid tema oskused uuringu kavandamises, laborimeetodi verifitseerimises, statistilises andmeanalüüsis ja andmepõhiste otsustusmudelite loomises. Töö teemaks oli alla üheaastaste laste rauastaatuse hindamine ning ferritiinipõhise refleks-testimise algoritmi arendamine. Tal õnnestus osa võtta ka Riias toimunud BALM 2026 teaduskonverentsist. "See andis mulle võimaluse vahetada kogemusi teiste riikide spetsialistidega, tutvuda nende uurimistöödega ning saada neist uusi ideid." Konverentsil sai Anne-Lii ka erialase tunnustuse - tema poster sai 40 töö seas teise koha.
Õpitud ained praktikasse
Laboritöö andis Anne-Liile hea pildi sellest, kuidas ülikoolis õpitud aineid ja teadmisi oma töös vaja läheb. Bakalaureuseõppes soovitab ta luua endale tugeva põhja järgmistes ainetes: biokeemia, immunoloogia, molekulaar- ja rakubioloogia, instrumentaalanalüüs ning kliinilis-laboratoorsed meetodid. Laboriandmete töötlemisel on vajalikud rakenduslik statistika ja bioinformaatika. Magistriõppe kavast läheb vaja sügavamaid teadmisi näiteks immunoloogiast ja hematoloogiast, meditsiinikeemiast, füüsikalistest analüüsimeetoditest, bioinformaatikast, inimese anatoomiast ja patoloogiast. Eraldi oskuste rühm on andmetega töötamine. Anne-Lii soovitab arendada teadusartiklite lugemise oskust ning endale selgeks teha vähemalt üks andmeanalüüsi programm. "Võta õpingutest kaasa võimalikult palju teadmisi ja kogemusi, sest see aeg möödub üllatavalt kiiresti".
Kõike ei pea enne praktikale asumist oskama
Anne-Lii julgustab praktikavõimalusi otsima juba bakalaureuseõpingute alguses. "Soovitan kirjutada ise laboritele ja teadusrühmadele. Kandideerides ei peagi veel kõike oskama. Julge ise ühendust võtta, küsimusi esitada ja oma huvist rääkida, sest üks e-kiri võib avada rohkem võimalusi, kui esialgu arvata oskad". Ta ütleb, et ei maksa end lasta heidutada mõnest keerulisemast õppeainest või tagasihoidlikumast tulemusest. "See ei tähenda, et oled valinud vale eriala. Tööelus loevad väga palju järjepidevus, õppimisvõime ja vastutustunne".
Kuigi erialane töö annab õpingute kõrvalt lisaks väärtusliku kogemuse, soovitab Anne-Lii teadlikult tegeleda ka tasakaalu hoidmisega töö, õppimise ja puhkuse vahel ning ülikooliaega nautida. "Loo häid suhteid kursusekaaslaste, õppejõudude ja juhendajatega, sest teadus ja laboritöö põhinevad koostööl".
Kolm küsimust juhendajale
Irina Golovljova, Tallinna Lastehaigla laborijuhataja
Mida hindate praktikandi või värske töötaja puhul kõige enam?
Hindan kõige rohkem õppimistahet ja huvi oma töö vastu. Minu jaoks on väga oluline, et inimene teeks oma tööd pühendumuse ja rõõmuga – nii, et silmad säravad. Teadmisi ja oskusi saab aja jooksul juurde õppida, kuid siiras huvi ja soov areneda on väga väärtuslikud. Väga tähtsad on ka täpsus ja vastutustundlikkus, eriti aruannete ja lubade tähtaegadest kinni pidamisel.
Milliseid oskusi võiksid tudengid juba õpingute ajal arendada, et tööturul silma paista?
Lisaks erialateadmistele võiksid tudengid arendada võimalikult palju praktilisi oskusi, näiteks õppida kasutama erinevaid analüsaatoreid ja laboriseadmeid. Väga kasulik on saada praktilist kogemust erinevates laborites ja ettevõtetes, sest nii näeb, kuidas õpingutes omandatud teadmised päriselus rakenduvad. Lisaks võiks valida lisaaineid, eriti IT ja tehisintellekti valdkonnas, sest nende oskuste vajadus kasvab kiiresti ning need võivad tulevikus anda tööturul olulise eelise.
Millised on meie tudengite karjäärivõimalused teie laboris?
Tallinna Lastehaigla laboris on tudengitel võimalus alustada karjääri bioanalüütikuna ning areneda edasi laborispetsialistiks. Laboris on võimalik spetsialiseeruda erinevatele laboridiagnostika valdkondadele, näiteks kliinilisele keemiale, hematoloogiale, molekulaardiagnostikale ning allergia- ja autoimmuunhaiguste diagnostikale.