Eestis teemaga tegelev Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia professor Ulla Pirita Tapaninen ütles teadusportaalile Novaator, et pole võimatu, et rohepöörde tõttu võib näha „lendavaid laevu“ ehk ekranoplaane tulevikus ka Eesti ja Soome vahel sõitmas.

Lisaks nimetatakse neid ka lauguriteks või WIG-sõidukiteks, mis lendavad mere või järve kohal mõne meetri kõrgusel, lõigates kasu pinnaefektist.

VAATA siit üht näidet, milline võib ekranoplaan välja näha!

"Praeguse laevatehnoloogia juures parim viis kütuse ja keskkonna säästmiseks on kiiruse aeglustamine, aga laual on tohutult palju uusi tehnoloogiaid ja kütuseid. Oleme uskumatult huvitava ülemineku äärel. Pole ime, et Euroopa Liit rahastab ka sellist projekti nagu ekranoplaan, eriti kui tegemist on nüüd hoopis teistsuguse tehnoloogiaga kui 1990. aastatel – mootorite juhtimistehnoloogiast tehisintellektini," lisas Tapaninen. 

Eelnimetatud EL-i nelja-aastane projekt ei tähenda professori sõnul, et selle lõpuks oleks käes juba kasutuseks valmis ekranoplaan. "Tegemist on alusuuringutega," lisas Tapaninen, kelle osa projektist on tasuvusarvutused ehk see, kuidas ärimudelid veetranspordi vallas toimivad. Lennutehnoloogia ja muu tehnoloogiline oskusteave tuleb teistelt partneritelt, näiteks Tampere Ülikoolist Soomest.

Kuigi hiiglaslik ekranoplaan, mis võiks kanda isegi veoautosid, ei kuulu ulmevaldkonda, tasub siiski lähtuda vajadustest. "Seda, et kogu liiklus näiteks Eesti ja Soome vahel väga kiireks muutub, kindlasti ei tule. Veokitel on harva nii kiire, et nende jaoks oleks vaja praegusest kiiremat ühendust," ütleb Tapaninen.

Loe artiklit edasi teadusportaalist Novaator.