Miks otsustasid tulla õppima just tööstusökoloogia erialale ja mitte mõnele muule sama valdkonna õppekavale?

Mind kõnetas tööstusökoloogia puhul just selle terviklik lähenemine. See ei ole ainult keskkonna või ainult majanduse eriala, vaid aitab neid kahte siduda ja mõista, kuidas süsteemid omavahel päriselt toimivad. Kuna mul on varasemalt majandusalane taust, tundus see loomulik jätk, et sain olemasolevatele teadmistele lisada keskkonnamõõtme. Oluline oli ka see, et ma ei otsinud kitsast spetsialiseerumist, vaid pigem laiemat arusaamist. Tahtsin näha suuremat pilti ja õppida seoseid looma.

Räägi oma karjääripöördest ja mis selleni viis?

2020. aastal sündis mul üks selge soov – teha elus kannapööre ja liikuda tööalaselt rohepöörde suunas. Olid koroona-aastad, mil töö kolis suuresti kodukontorisse. See andis vajaliku aja ja ruumi oma senine suund üle vaadata. 

Huvi keskkonnateemade ja ringmajanduse vastu kasvas tasapisi, kuni jõudsin arusaamiseni, et tahan selles valdkonnas ka päriselt midagi teha. Tahtsin koheselt minna TalTechi Tartu kolledžisse tööstusökoloogiat õppima aga samas ei tahtnud kiirustada, kuna minu jaoks oli oluline, et kui suunda muudan, siis teen seda teadlikult ja põhjalikult. Seetõttu alustasin esmalt keskkonnaspetsialisti õpingutega ja alles seejärel liikusin edasi tööstusökoloogiasse. 2023. aastal astusin magistriõppesse ja 2025. aasta kevadel lõpetasin suure tänutundega. See ei olnud üks kiire otsus, vaid teadlik ja samm-sammuline teekond uude valdkonda.

Millega täna igapäevaselt tegeled ja kuidas on see seotud õpituga?

Olen Taasterahastu partner ja pakume keskkonnateenuseid. Töö on väga otseselt seotud õpituga, kuna kasutan igapäevaselt süsteemset mõtlemist, analüüsioskust ja oskust näha seoseid erinevate valdkondade vahel.

Minu jaoks tähendas õpingute ajal tekkinud kontaktide väärtus ka seda, et leidsin kursakaaslase Anu Kulli, kellega hakkasime ühise eesmärgi nimel koos töötama. Tänaseks pakume koos keskkonnateenuseid ja nõustamist. Kui oled kellegagi kaks aastat järjest kursusetöid teinud, siis see ongi omamoodi koostöö „katseaeg“ kuna teame teineteise tööstiili ja ühiseks jooneks on meil see, et tahame asjad kiiresti ja efektiivselt ära teha. Sama lähenemine kandub ka meie töösse. Näiteks kui ettevõttes on vaja arvutada CO₂ jalajälge, siis ei ole mõistlik koguda andmeid ainult ühe projekti jaoks. Kui andmekogumine on üles ehitatud süsteemselt, saab ettevõte igal aastal oma jalajälge jälgida ja parandada ning samu andmeid kasutada ka teiste eesmärkide saavutamiseks. Meie visioon on teha andmekogumine korrektselt ja läbimõeldult, et sellest tekiks võimalikult palju erinevaid väljundeid ja väärtust.

Kuidas suutsid töö- ja eraelu kõrvalt õppimisele piisavalt pühenduda?

See ei olnud alati lihtne ja nõudis teadlikku ajaplaneerimist. Töötamise kõrvalt õppimine tähendab, et tuleb teha valikuid ja vahel ka millestki loobuda. Sessioonõpe aitas palju, sest sai kindlatel perioodidel keskenduda õppimisele. Samas oli väga oluline sisemine motivatsioon, et kui tead, miks sa midagi teed, siis on lihtsam leida ka aeg ja energia. Peab endale selgeks tegema, miks tullakse õppima. Mina tulin õppima iseenda jaoks. Kogu see õpiteekond on olnud minu jaoks väga huvitav ja see ei lõpe siin. Kui kord on tekkinud õppimise harjumus ja huvi maailma mõista, siis ei teki küsimust, miks edasi õppida, vaid pigem on soov ennast pidevalt täiendada. Töötades konsultantidena peame alati olema ettevõtetest sammukese ees.

Mida soovitaksid sisseastujale, kes plaanib tulla tööstusökoloogiasse? Kellele see eriala kohe kindlasti ei sobi?

Soovitaks tulla avatud meelega ja valmisolekuga mõelda natuke teistmoodi. See eriala ei anna ainult teadmisi, vaid muudab ka seda, kuidas sa maailma näed. See paneb rohkem seoseid märkama ja küsimusi esitama. Sobib hästi neile, keda huvitab keskkonna ja majanduse kokkupuutepunkt ning kellele meeldib süsteemne mõtlemine. Võib-olla ei sobi see neile, kes ootavad väga konkreetset ja kitsast spetsialiseerumist või selgepiirilist “õiget vastust”, kuna siin tuleb tihti ise analüüsida ja seoseid luua.

Mis üllatas kõige rohkem õpingute juures Tartu kolledžis?

Kõige rohkem üllatas mind see, kui toetav ja kokkuhoidev on õpikeskkond. Väiksema kooli eelis tuleb siin väga hästi välja. Tekivad päriselt head suhted nii kursusekaaslaste kui ka õppejõududega. Õppimine ei piirdu ainult loengutega, vaid väga suur osa väärtusest tuleb aruteludest. Sageli jätkusid teemad ka pärast loenguid kus arutati, vaieldi ja otsiti koos lahendusi. Kuna elutempo on rahulikum kui pealinnas, siis ei olnud kellelgi pärast kooli kiiret kuhugi joosta ning loomulikult kujunesid õpigrupid, kus õhtuti koos õppida ja arutada.

Maailm muutub ja igaühel meist on vastutus mõista, kui jätkusuutlikult me tegelikult elame.

Tutvu tööstusökoloogia magistrikavaga.